Pensionär: olen maailma rikkaima 12 protsendi sees!
Ma ei tea küll kes ja millise ettevalmistusega on selle kontekstist välja rebitud lausetele ja vihale ehitatud lehe tegijad, kuid mingit informatiivset väärtust, õigustamaks oma olemasolu, see leht küll ei oma. Kui süveneda seda tüüpi pressi, siis iseloomustavad seda tihti allpool vööd tehtu, valuläve või lihtsat korralikkust eirav metoodika.
Mida peaks küll illustreerima TV3 uudistesaates kuuldud lause: "Karulaskmise luba ei anta, ilmselt on riigil pensionäridest ükskõik, mida vähem neid, seda parem!"? Järgneb reporteri itsitamine oma nalja üle!
Või pühapäevases AK-s: "Ilmselt ei kuulu Assad nende poliitikute hulka, kes lasevad kohe püksid maha, kui USA-l on erektsioon." Kuulge, see pärineb lausa Putini leksikast!
Labasusi leiab iga päev, aga tegelikult pole see peamine - kuidagi ei taha meie ajakirjandusse jõuda selged analüüsid maailma eri probleemidest. Asjade pisitasa vaenulik refereerimine, osaliste valede miksimine tõdedega, on viinud, nagu kirjutab härra Suurkask, zapadofoobiasse ja nagu peegeldub kommentaarides, on tal õigus.
Igasugused liikumised nagu "käed eemale Süüriast" legaliseerivad tegelikult vägivalla, rehabiliteerivad olnud vägivallad (stalinism, millest lääs häbelikult ja silmipööritades vaikib) ja õhutavad hõõguvat vaenu inimeste vastu, kelle ettevõtlikkus ja seega ka sissetulek ületavad tavamõistuse ning kutsuvad võltssolidaarsusele. Solidaarsus pole üksi see, et olgem tolerantsed ja nutkem koos sundüürnikuga, aga tore oleks tunda solidaarsust ka nende poolt: meie ühiskonna kaitseks, demokraatia kaitseks, mitte ainult ilkumist, mida anonüümsus muidugi varjab, aga mis ajab salaja juuri ka tavamõistusse à la "Ameerika on paha."
Mis puudutab tugesid, karke ja nn solidaarsust, siis peab tunnistama, et tegelikult terendab horisondil selle nn heaoluriigi ajastu lõpp, aga see ei pea tähendama demokraatia lõppu.
Inimestele peaks andma võimaluse vaadata kõrgelt, näha üldpilti - seda, et ressursid on piiratud ja et tegelikult eestlasel pole viga midagi. Siinsamas Delfis oli kalkulaator, mis aitas arvestada meist igaühe kohta maailmas. Panin aastasissetulekuks oma 346-eurose pensi korda 12 ja tuli välja, et olen esimese 12 protsendi sees! Kus on siis nende 88 protsendi "linna toel lasteaeda ja kooli ja tööle ja puhkusele ja kontserdile ja haiglasse ja..."? Kus? Millest elab maailm?
Mulle küll tundub, et me ei peaks rääkima niivõrd igasugustest abidest, kuivõrd tõstma haldussuutlikkust, tõstma eakate tööhõivet, ehitama meditsiinikindlustuse süsteemi ning Euroopa Liit peaks seadma prioriteediks vabakaubandusleppe USA-ga. Võib ju olla, et siis on lahedam ja kindlam ilma Tallinna toetusteta vastu seista naabruses podisevale ohukatlale.
