"Kirjutan teile seoses haridus- ja teadusministeeriumi sellest aastast kehtima hakanud uuendusega ehk siis vajaduspõhise õppetoetuste süsteemiga.

Sellest sügisest astusin Tartu Ülikooli magistriõppesse. Bakalaureusekraadi omandasin Tallinnas. Kooli kõrvalt käisin poole kohaga tööl, teenisin ise omale raha, millega end elatasin, kuna minu vanemad teenivad vähem kui Eesti keskmist palka ning mul on kaks nooremat õde, kellest üks õpib põhikoolis ning teine gümnaasiumis.

Tartu Ülikoolis aga on minu tunniplaan niivõrd tihe, et nädala sees tööl käia ei ole võimalik ning vaid nädalavahetuseti tööle keegi ei võta. Kuulates haridusministri kõnesid uuest õppetoetuste süsteemist sain teada, et uus süsteem toetab majanduslikult raskes seisus üliõpilasi ning toetust peaks hakkama saama iga viies üliõpilane.

Kuna sellest aastast tööleminemise võimalust ei ole, otsustasin taotleda toetust. Toetuse taotlemiseks peab pereliikme kohta olema kuusissetulek eelmise poolaasta arvestuses vähem kui 280 eurot. Minu viieliikmelise perekonna puhul on kuusissetulekuks 229,116 eurot. Taotlust täites aga selgus, et meie pere kuusissetulek on suurem kui lubatud ülempiir.

Täpsemalt uurides selgus, et minu ühte õde ei arvestata perekonna alla, kuna ta sai sellel aastal 18-aastaseks. Nii kuulub meie perekonda neli inimest, ning kuusissetulekuks on nende arvestuse kohaselt 286,395 eurot. Sisuliselt ületab sissetulek ühe pereliikme kohta ülempiiri 6 euro võrra.

Siinkohal leian, et toetuse süsteemis on suur auk, sellepärast, et minu 18-aastane õde käib veel koolis ning seetõttu elab vanematega ja ei saa oma sissetulekut teenida. Seadus õppivaid õdesid-vendasid aga ei arvesta.

Mina ise olen 22-aastane ning õpin ja kuulun ju seetõttu ikka perekonna alla, aga 18-aastane vanematega elav õde ei kuulu ning seetõttu ma toetust ei saa, kuigi sisuliselt sellele pretendeerin," seletab tudeng.