Lugeja: 110 km/h lubamisest talvel võidavad ainult matusekorraldajad
Hommikuses Päevalehes ütles maanteeameti juht Aivo Adamson, et hästi hooldatud põhimagistraalidel võiks tõsta suvise piirkiiruse 120 kilomeetrini tunnis ning talvise 110-ni. Mida arvavad lugejad?
Piirkiiruse tõstmise mõttekuse osas lähevad lugejate arvamused lahku. Rohkem toetajaid on suvise piirkiiruse 120 peale tõstmise ideel, vähem talvise piirangutõusu pooldajaid.
"Miks nii palju kära? Neljarealistel võiks suvel kiirus olla tõesti 120 km/h ja see on elementaarene, aga enne peaks juhid õppima välismaa liikluskultuuri, kus vasakpoolne sõidurida on MÖÖDUMISEKS, mitte KULGEMISEKS! Ainult siis on niisugune asi võimalik! Ajavõit on üldiselt väga väike ja elab üle, kui piirkiirus ei muutu," ütleb üks lugeja.
"120 on täiesti tavaline kiirus kaherealisel teel. Seda võiks muidugi lubada. Isegi rohkem võiks lubada. Talvel 110 on muidugi riskantsem. Minu meelest kehtib siiski talvel rusikareegel, et üle 90 ei ole hea sõita. Alati võib esineda libedaid lõike," nendib teine.
"Neljarealistel piirab kiirust tegelikult ainult auto võimekus, seal saaks edukalt ka reaktiivlennukiga maanduda. Igasugune piirangu number on seega täiesti mõttetu (peaks vaatama auto passist). Küll see vasak sõidurida ka vabaks muutuks, kui kiirus lahti lastaks. Praegu läheb ta umbe, sest seal olijad ei pääse minema - kiiremini ju sõita ei tohi ja paremal on teised ees. Väiksematel teedel piirab kiirust tõesti tee ise, aga piirangud seatakse ikkagi absurdselt madalale. Talvel pimedas ja tuisuga sobiksid vast," leiab kolmas.
Kas taanlased, rootslased ja soomlased on lollid?
Paljud lugejad rõhutavad, et Eesti teed ei kannataks suuremaid kiirusi lihtsalt välja.
"Selliselt hooldatud teed asuvad paraku Tallinnast 60 km põhja pool, aga sealgi on talvel piirkiirus 100 km/h," teab üks lugeja rääkida.
"Kus riigis see Adamson küll elab? 99% ajast 90% teid hooldatud? Sellist asja mina Eestis küll näinud pole. Sõites igapäevaselt Tallinn-Narva maanteel, ütleks et see tee on talvel paremal juhul 70% ajast kehvasti hooldatud või üldse hooldamata. Ülejäänud 30% ajast on enam-vähem. Mis teise sõiduritta puutub, siis seda annab talvel ohutult kasutada ehk kümnel protsendil ajast - üljäänud aja on see jääkonarustega kaetud ning suht ohtlik. Selle taustal tundub, et 110 lubamisest talvel võidavad ainult matusekorraldajad," arvab teine.
"Tuleb välja, et taanlased, rootslased ja soomlased on ikka purulollid. 120-130 on neil lubatud vaid esmaklassilistel kiirteedel. Sellistel teedel nagu Eestis on lubatud vaid 70," kuulutab kolmas.
Mõned aga leiavad, et ranged kiirusepiirangud on üldse mõttetud ning rohkem tuleks usaldada juhtide vaistu.
Oma peaga ei ole enam vaja mõelda
"Tark saab ise aru, mis kiirusega sõita võib. Loll lõpetab kraavis, aga sellisele ei tohikski lube anda. Märgid peaksid olema ainult soovituslikud, et saaks aru, mis seisukorras tee tavaliselt on. Ma söön oma mütsi ära, kui kruusateedel, kus 90 lubatud, on rohkem õnnetusi kui sama piiranguga asfaltteedel. Pigem on kruusateedel palju ohutum ja ega keegi seal 90-ga ei sõida ka. Praegu jääb mulje, et kui mõni loll lõpetab kraavis, siis on teehooldaja süüdi ja vaja rohkem piiranguid panna. Ikka ise on süüdi ja lollide pärast ei tohi teisi piirata. Muidu harjuvad ka lolliks," on kodanik resoluutne.
"Kahjuks on tänapäeva inimesel isemõtlemise võime ära rikutud. Oma peaga ei ole enam vaja mõelda. Iga elujuhtumi jaoks on valmis treitud mingi seadusepügal, kus kirjas, mida tohid teha või mida pead tegema. Sama kehtib ka liikluses. Iseendal pole vaja pead vaevata tee seisukorraga tutvumiseks ja sellele vastava kiiruse valikuks. Mingid targad ametnikud on ju ometi minu eest seda teinud ja vastavad märgid välja pannud. Kui on pandud 100, siis see tähendab, et peangi sajaga sõitma, hoolimata sellest, et täna on võib-olla must jää või kõva vihm. Kui ma siis vesiliu tõttu kraavi sõidan, ega siis märgi pannud ametnik ei vastuta. Samas, kui ma samal lõigul ilusa kuiva asfaldi peal 110-ga sõidan, siis on trahvitegijaid küll.
Vanasti oli vaid kümme käsku ja inimesed said paremini hakkama kui praeguses seadusterägastikus. Juhtide mõtlemisvõimet võiks siiski rohkem usaldada ning paljude kiiruspiirangumärkide asemel piisaks samas kohas olevast hoiatusmärgist võimaliku ohu iseloomu kohta," nõustuvad eelkõnelejaga ka teised.
"Lubatakse suuremaid kiiruseid, paremat teehooldust, kiiruskaameraid - tegelikult jõuavad pärale vaid kiiruskaamerad," ennustab üks küünilisem lugeja.
