Seaduse järgi saab lapseootel naine või kuni üheaastase lapse ema Eesti vabariigilt hambaraviteenuse hüvitist 28,77 eurot aastas.

Olen viiendat kuud rase ning ka minul tekkis vajadus külastada tihedamini hambaarsti.

Tavaline keskmine hambaarsti arve ehk väikese augu parandus on 50 eurot, kuid hüvitise suurus aastas on väiksem kui ühe korra hambaarsti külastus.

Raseduse ning imetamise ajal võib olla vajadus külastada hambaarsti suurem kui soovituslik kontroll kord aastas.

See on muidugi väga tore, et riik ikkagi toetab, aga kas hüvitise suurus ei peaks olema proportsioonis hambaravi hindadega Eestis?

Antud määrus on koostatud 2002. aastal, mil hinnad olid kindlasti midagi muud, kui nad praegu on.

Haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel:

Hambaravihüvitise eesmärgiks on kompenseerida eelkõige profülaktilist läbivaatust. Hambaraviteenus on väga kallis ning hammaste tervis sõltub väga palju inimeste tervisekäitumisest, seetõttu enamuses arenenud riikides hambaravi riiklikult ei kompenseerita.

Praegune Eestis kehtiv hambaravihüvitamise süsteem on üles ehitatud nii, et lastele kuni 19 aastani kompenseerib hambaravi haigekassa. Samuti rahastab haigekassa hambahaiguste ennetamise projekte, mis on samuti suunatud kooliealistele lastele. On tõendatud, et kui lapsena hoida hambad korras ja jälgida ka edaspidi suuhügieeninõudeid ning käia regulaarselt hambaarsti juures profülaktilises kontrollis, ei ole täiskasvanueas pikka aega hambaraviteenust vaja kasutada.

Haigekassa on üle vaatamas kogu hambaravihüvitiste paketti, et muuta see kindlustatute vajadustele paremini vastavaks ja paindlikumaks.

Hea Delfi lugeja, kui palju raha kulub hambaarsti juures? Kas Eestis toetatakse hambaravi piisavalt? Millal sa viimati soovituslikus hammaste kontrollis käisid?

Kirjuta oma tähelepanekutest kommentaariumisse või aadressil rahvahaal@delfi.ee.