Ma olen lootusetu maailmaparandaja ning alati, kui näen koera lahtiselt jooksmas, palun peremehel koer kinni panna. Nende aastate vältel, mil olen sealkandis elanud ja koraomanikele meeldatuletusi teinud, ei ole veel keegi reageerinud. Põhiliselt ei tehta märkustest üldse välja ja mõnikord podisetakse midagi vastu.

Korra oli nii, et koeraomanik ähvardas oma lemmiku mulle kallale ajada, kui ma "teda närvi ajan". Kuna sel hetkel ei olnud seal läheduses muid inimesi, jäin vait ning tegin ettevaatlikult minekut.

Vastutus vigastuste tekitamise eest
Hiljuti jalutasid mees ja naine kahe suure lahtise koeraga Stroomi ranna lõpus. Ütlesin jälle, et koerad peaks kinni olema, kuna seadus on selline. Mees kostis seepeale, et olen halvas tujus. Tol päeval olevat ma juba teise halva tujuga inimesena talle peale hüpanud, et pangu koerad kinni. Väga huvitav lähenemine asjale. Tujurikkuja süüdistab, et teistel on halb tuju.

Mul oleks ettepanek: kõiki koeraomanikke, kelle loomad on inimesi rünnanud, peaks karistama nii rängalt, nagu nad oleks need vigastused ise teinud. Suuremate vigastuste puhul satuks mõni ehk isegi vangi. Siis ehk kasvaks vastutus teise inimese tervise eest.

Stroomi rand on üldse koertele paradiis, aga puhkajatele miiniväli. Kuigi igal pool on sildid, et koertele sisenemine keelatud, siis keegi neid ei märka. See on minu appikarje. Kohe algab rannahooaeg ning ma tahan oma lapselastega randa minna. Linnaosa nööritõmbajad: aidake kaunisti rannas aega veeta.