Olen ametlikult taas töötu ning mul puudub selleks sissetulek, et nendesse pensionifondidesse maksta.

Olen 40-aastane. Praxise 337-leheküljelisest sotsiaalkindlustussüsteemi analüüsist selgus, et kui riik tahab pikas perspektiivis pääseda pensionikassale pealemaksmisest, tuleks pensioniiga aastaks 2040 tõsta 67 aastani ja aastaks 2060 ligi 69 aastani. Seega võib minu pensionipõlv lükkuda määramata kaugusesse.

Optimistliku prognoosi kohaselt on meil viiekümne aasta pärast peaaegu üks töötaja ühe pensionäri kohta. Seejuures tuleb arvestada, et Eesti ning Euroopa majandus jääb seisma ja kõik tööstused on viidud Aasia turule.

Tulekul Euroopa Ühendriigid
Prognooside kohaselt võib Eesti majandust päästa ainult see, kui Euroopa Liidust saab Euroopa Ühendriigid - kehtima hakkab ühine majandusliit ja ühised maksusüsteemid. Ainult sellises olukorras võivad Eesti pensionärid loota muretule pensionipõlvele.

Ma ise pole ühegi pensionifondiga liitunud ega tee seda ka tulevikus. Pigem ootab riiki ees maksukoormuse kasv ja senisest hilisem pensionileminek.

Pealegi võib pensionifondi kogutud raha tulevikus langeda, nagu oli meil krooniga. Kui vaadata kadunukese Eesti krooni ajalugu 20 aasta lõikes, siis kes garanteerib, et eurot ei oota 20 aasta pärast sarnane tulevik, kus hinnaralli viib ka raha väärtuse alla?

Ma siiski loodan siiralt - vaatamata kõigile halbadele prognoosidele -, et minu pensionipõlv tuleb muretu ja jõukas ning ma saan Euroopa Liidu keskmist pensioni. Muidugi loodan Eesti patrioodina seda pensionipõlve pidada Eestis.