Lugeja piinlik lugu: sõimasin ema sõbrannal telefonis näo inetute sõnadega täis

Kui tänapäeval võid inimesele taskusse helistada ja kindel olla, et just see, kellele helistad ka toru võtab, siis paarkümmend aastat tagasi olid kodudes ainult lauatelefonid.

Oli veel lauatelefonide aeg. Mu teismelisel vennal oli palju austajaid ja need kippusid ikka vahel meile koju helistama. Mõni tahtis venna häält kuulda ja kui keegi vale inimene toru vastu võttis, pandi kohe toru ära või itsitati telefoni või kostus hingamist.

Kui ühel päeval väikeste vahedega oli juba kümmekond kõnet tulnud, haarasin kaheteistkümnendat korda toru ja käratasin ilma "halloo" ütlemata ja kihistamist ära kuulamata torusse: "Igavene paks loll, kui sa veel üks kord siia helistad, siis...". "Kas ema on kodus?" kostus telefonist ema sõbranna tuttav ent üpris kohkunud hääl. "Eee, ei ole," pobisesin ja panin ise ka ruttu toru ära. Kui see ema sõbranna vahel jälle külla tuli, ei julgenud ma tükk aega teises toas oma nägu näidata.

Kui ka Sinuga on juhtunud piinlik lugu ja Sa soovid võita lahedaid auhindu, siis vaata SIIA!