Kuid inimeste massilise väljarännu tõttu kannatavad ka need, kes ei plaani siit lahkuda, sest ajapikku hakkab ka nende inimeste elukvaliteet kannatama. Kuna inimesi jääb vähemaks, siis on tulevikus ka maksude laekumine väiksem. See aga hakkab mõjutama nii omavalitsuste rahastamist, toetusi kui ka sotsiaalprojekte. Samuti võivad nii riik kui omavalitsused hakata kehtestama uusi makse, et eelarve kuidagigi kokku saada. Suuremad maksud pärsiksid nii ettevõtlust kui ka eraisikute toimetulekut ning tõmbaksid pidurid peale inimeste heaolule.

Kuigi väljarände näol nähakse otsest kivi just valitsuse kapsaaeda, siis on antud probleemi puhul ka teisi külgi. Just piiride avatus ning Vana Euroopa atraktiivsus ja võimalused on need, mis peamiselt meie väljarändajaid kutsub. Valitsus ei saa paraku piire sulgeda ning kelleltki võimalusi ära võtta, kuid saab luua läbi projektide uusi võimalusi meie kohaliku elu edendamiseks. Kui hiljuti korraldatud gallupi tulemused näitasid, et kuskil kolmandik Eesti elanikkonnast mõtleb pidevalt siit ära minemisele, siis võiks see ärgitada valitsust ka rohkem probleemiga tegelema. Paljudele inimestele on paraku palk oluline ning selleks, et siia jääda, peaks kätte saama 650 eurot ning mitte sentigi vähem.

Eestlased on haritud, kõrge töökultuuriga ning igati vajatud abikäsi paljudes riikides. Eriti arvestades seda, et enamik arenenud riike seisab silmitsi rahvastiku vananemise ning töökäte vähenemisega. Samuti makstakse meilt välja rännanud inimestele paljudes riikides ka mitmekordset palka, millega kohalikud tööandjad paraku konkureerida ei saa. Kuid nii siiajääjate tulevikku ning heaolu arvestades peaks riik väljarände probleemiga tõsisemalt tegelema hakkama, kuna lõpuks kannatame kõik tänu suurele maksukoormusele ning tohututele kärbetele elukvaliteedi arvelt.