Lugeja: kas vabamüürlus ikka juhib maailma?

Vabamüürlus on läbi sajandeid üks enim salapära ning kõneainet tekitanud organisatsioon. Mitmed suurmehed ning presidendid on kuulunud salaseltside ning loožide ridadesse. Vabamüürlaseks olemisel on eelistatud eelkõige edukus ning võimukus, kuna see toob kasu nii organisatsioonile kui ka loožile endale.

Paljudele inimestele on jäänud vabamüürlusest kui organisatsioonist hägune mulje. Osad arvavad, et tegemist on heategeliku seltsiga, teised arvavad aga, et tegemist on maailmavalitsejatega. Tõde teavad vaid need, kes on selles ühingus ise viibinud. Kui näiteks Bildergergi gruppi kuuluvad pea kõik maailma mõjuvõimsamad isikud, siis kuidas ometi saavad nad maailma juhtida vabade turgude puhul?

Ei vabamüürlus ega mingi muu organisatsioon saa kontrollida vabasid turge - ehk kohti, kus kehtestatakse meie valuutade, toorainete, kui ka avalike ettevõtete väärtused. Ainult riikide keskpangad saavad teha teatud interventsioone - kuid ka neid asutusi nimetavad skeptikud vabamüürlasteks. Kuid ometi, ei juhi maailma mitte vabamüürlased, vaid hoopis spekulandid, kes kasu saamise nimel surfavad mööda finantsturge ning aitavad leida nende tasakaalu. Sina ja mina ning kõik, kes soovivad teenida endale kasumit läbi finantsturgude, kujundavad ka sellel kaubeldavate väärtuste hinna.

Seega ei saa rääkida sellest, et vabamüürlus juhib maailma ning kontrollib kõike. Looži vennaskond võib küll jagada läbi tutvuste enda liikmetele töökohti, nagu teeb seda iga teine ettevõte Eestis. Ei maksa ennast lasta heidutada vabamüürlastest ning nende mõjujõust. Paratamatult on olemas organisatsioone, kuhu kuuluvad mõjukamad ja rikkamad liikmed ning mis soovivad endale saada võimu.

Kuid lähtumine põhimõttest, et kõik on nagunii ette teada ning vabamüürlased on kõige taga, kõlab paranoiliselt. Ei maksa unustada, et Jüri Lina-stiilis teosed suudavad teha targad rumalaks ning rumalad targaks. Maailma juhivad ikkagi need, kes soovivad kasumit saada. Ning neid on palju.