ANNA TEADA, kas QR-koodid on lahedad või kasutud?

(21)
Foto: ekraanitõmmis
aA

Sõidukitootmise tarbeks 1990ndate keskel loodud QR-koodid (nutirakenduste abil loetavad teatud tüüpi maatriksvöötkoodid) on näiliselt korraga kõikjal.

Neid kasutatakse info edastamiseks mitmes meediumis: reklaamides, tavalises (linna)keskkonnas jne.

Forte kirjutas mais isegi Ühendkuningriigi väikelinnast Monmouth, mille asukad nimetavad end üles seatud triipkoodide ohtruse pärast uhkelt esimeseks Wikipedia-linnaks. (Neid skaneerides saab linna kohta netientsüklopeediast palju infot.)

QR-koodid on näiliselt kõikjal, aga kui tihti te võtate vaevaks neid lugeda, et erinevate asjade kohta lisainfot koguda? Kas need on pigem lahedad või mõttetud?

Kirjuta sellest teistele kommentaariumis!

Pikemad mõtisklused saada aga aadressil rahvahaal@delfi.ee, registreerides end eelnevalt rahvaajakirjanikuks SIIN.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Allikas: www.FORTE.ee
Ajakirjandus sõltub väga palju tellijatest! Telli Delfi Kogupakett 11 Eesti tippväljaandega. Vaata siit!

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks telli Delfi Kogupakett, reklaamivaba pakett või lisa erandi.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.