Uskumatu pihtimus mehelt: kass rikkus minu ja naise suhte
Tahaks kohe natukene kurta sellest, kui südametud ja segased naised olla võivad, kirjutab kasutaja Värskelt vallaline Naisteka foorumis.
Lõpetasin siis alles ilusa suhte ära, sest naine keeras kahe nädalaga täiesti ära. Oleme mõlemad üle kolmekümne ja olime kaks aastat koos olnud, 1 aasta koos elanud. Oli väiksemaid tülisid ja arusaamatusi, aga üldiselt oli suhe hea ja ilus, kuni mu ema haigeks jäi ja haiglasse minema pidi.
Kuna ta haiglas oma kassi eest ilmselt hoolitseda ei saa, võtsin looma siis seniks enda korterisse. Tegu on siis väga ilusa siiami kassiga, terve elu toas elanud. Naine oli kohe alguses kassist suures vaimutuses ja rõõmustas, et tema eest hoolitseda saame. Nädalaga ostis talle kokku mitu mänguasja ja erinevaid kassitoite. Siis ühel päeval töölt tulles astusin tuppa ja avastasin elutoast ühe täieliku vene baaba. Tuli välja, et tegu oli naise tuttava isehakkanud tõuaretajaga. Arutasid seal, et tegu on ikka väga puhta tõuga ja veel noore loomaga ja oi-oi kui palju selline veel maksta võib. Minult küsiti veel ega ma tea, kust ema selle kassi endale sai. Ütlesin, et ei tea ja ei hakka selle pärast ema haiglas tüütama.
Peale selle kilavate silmadega ebameeldiva muti külastust muutus õhkkond korteris kuidagi eriti ebameeldivaks. Naise jutust jäi tunne nagu tahaks ta kassi kuskile maha müüa või ei tea mida teha. Paar päeva hiljem kutsus naine mu õhinal arvuti juurde ja näitas mulle midagi, millest siiani pea valus on. Näitas siis mingeid värvilisi kunstküüni, mida kassi küüntele peale liimitakse ning teatas suure rõõmuga, et tellis sellised lillad ja roosad sellelt kuradi baabalt.
Siis sai mul hing täis ja ütlesin, et ei anna emale tagasi kassi, kellel on mingid debiilsed roosad küünekesed peal. Pealegi pole see tema kass, et teeb mida tahab. Sellele järgnes siis pikk jutt sellest, kuidas tema seda kassi ikka nii väga armastab ja tema eest rohkem kahe nädalaga hoolitsenud on kui minu ema üldse kokku. Lõppu siis lisas, et „kaua ta ikka veel elab, las see kass jääb meile“. Just see viimane oli see, mis suhtele minu jaoks kriipsu peale tõmbas.
Olin nii mõnelgi ööl viimasel nädalat kurtnud, kuidas mul süda valutab, sest olen viimastel aastatel oma perega nii harva suhelnud ja nüüd vb sureb ema ka veel ära. Ja nüüd laiatab tema lihtsalt, et ega sellele vanainimesele kaua enam antud polegi. Õhtul veel nuttis natukene minu kõrval ja rääkis oma „suurest kassi armastusest“, talle ei tulnud pähegi, et võin hoopis tema teise kommentaari pärast vihane olla. Ja lühidalt öeldes lõppeski asi nii.
