Eestlane Soomes: tagasi Eestisse ei tuleks ka siis, kui palk oleks kahekordne
Mitte, et mul midagi oleks Eesti riigi, kui koha vastu, seda mitte. Meil on kena loodus, kaunid neiud ning ühtteist veel, mille üle uhke ja rõõmus olla. Aga siiski ei pakiks ma asju kokku ning ei koliks tagasi Eestisse isegi siis, kui pakutaks topetpalka praegusega võrreldes.
Miks? Väga lihtne. Eestis on miskipärast kõik ühe mõõdupuuga võetud. Võiks ju kehtestada astmelise tulumaksu - kes teenib rohkem, maksab ka rohkem. Selle peale ütles meie armas ja lugupeetud Andrus Ansip, et see tegevat meid vaeseks. Jah, temalt võtaks astmeline tulumaks tõesti veidi rohkem ära kui tavaliselt, miinimumpalga eest töötavatelt lihttöölistelt. Kuid kui nüüd võrrelda, siis 400 eurot miinus 20 protsenti, siis on see tulemus päris kurb võrreldes 4000 eurot miinus 20 protsenti.
Teiseks, miks ma pean rabelema nagu tohman, et täita peremehe kukrut? Mille jaoks ma maksan makse kui ma pean arstile minnes veel juurde maksma? Teed on nagu kuumaastik, miks? Soomes ma maksan ära tulumaksu, automaksu, üüri ja kõik muu, aga ma tean, et kõik on korras ning ma näen, mida ma selle eest saan. Ühel päeval tekib tänavale auk, järgmisel päeval on seal värviga ring ümber ning oh imet, kolmandal päeval on auk kadunud. Keegi on selle öösel paiganud. Paar kuud tagasi Eestis käies oleksin peaaegu ehmatusest rabanduse saanud. Sõites sadamast autoga välja, hakkas auto jubedalt kolisema. Ime siis kah, auk augus kinni, ühtegi joont pole, kõik sõidavad, kus ise tahavad, tänavavalgustus on peaaegu olematu.
Lisaks eelnevale, võiks tõsta miinimumpalka, mitte upitada Eesti keskmist palka riigiisadele tasu lisamisega.
Kunagi käis meediast läbi lause, et ainult heidikud lahkuvad Eestist - need, kes hakkama ei saa. Mina vaidleks vastu, pigem on see vastupidi. Need, kellel on võimalust, kainet mõistust ja pealehakkamist, need just lähevadki. Sest kui on valida, kas töötada kolmekordse palga eest, riigis, kus hinnad on sama suured kui Eestis või siis Eestis mõnesaja euroga üritada hakkama saada, no kuulge, keda nüüd siis petta üritatakse? Ennast või teisi?
Ning veel, välisriigis, kus inimestel ei ole pidevat sendiveeretamist ja mõtlemist, et kas ta saab homme lastel kõhud täis või mitte, on rahvas palju rahulikum. Omavahelist riidu on palju vähem. Pole seda tigedat ussitamist, nagu Eestis pidevalt igal pool näha võib. Inimesed võtavad puhkuse ajal kätte, reisivad kuskile ja puhkavad, mitte ei mõtle hirmuga, et oh issand kuu aja pärast peab jälle tööl tagasi olema. Ka tööl käimine ise on teistmoodi, tööle minnakse rahumeeli ja hea tujuga, mitte mossis näo ja tigeda pilguga. Teada on, et 8 tundi päevas 5 päeva nädalas ja kõik.
Olgu, on ka ameteid, kus tuleb tööd teha ka nädalavahetustel - müüjad, bussijuhid, päästeamet. Kuid ka neile on see kompenseeritud ja päris kopsakalt. Siin tuleb tänada ametiühinguid. Neil on päris korralik võim, seda oleks Eestis väga vaja. Praegu on suuremas osas ainult nimi ametiühing, aga see on ametiühingu hale vari. Töölisele pole jäänud muud õigust, kui käia tööl ja teenida firma omanikule uus Lexus ja uhke maja mere ääres. Kuid ka sellest on ülemustele vähe, saaks äkki kuidagi odavamalt? Kahjuks ei saa Eestlased endale ka streiki lubada, kui seda teha, siis jääb paari päeva palk saamata ja siis on kahjuks juba eelarves suur auk sees.
Muidugi on raske olla eemal perest, sõpradest, tuttavatest, kui töötad näiteks Soomes, aga kui veidikene aega leida, siis ei ole suurt majanduslikku kahju ka osta kuus korra või kaks laevapilet ning sõita Eestisse neile külla. Praegu vaadates, kui palju käib Soomest rahvast kodumaale ning millise raha nad sinna viivad, siis ütleks, et Eesti majandus suures osas selle najal püsti seisabki.
