Lugeja: Miks "sead" ja "ussid" üksteisesse ei armu
Selles pole iseenesest midagi üllatavat, nagu ka selles, et nö valgeid ja musti leidub mõlema soo hulgas. Imestamapanev on hoopis see, et heasüdamlikud inimesed harva teineteist leiavad ning pigem hoopis järjepanu halbade valikute otsa satuvad. Miks just nemad?
Tean mitut heasüdamlikku meest, kes on naiste käest teenimatult haiget saanud. Samasuguseid naisi on ilmselt rohkem, kuigi samas ei või päris kindel olla ka, kuna mehed kurdavad selliste asjade üle palju harvem.
Mehed elavad oma valu välja hoopis erinevalt kui naised. Pole mingi ime ka see, et elumehed, kes naisi järjepanu nö ära kasutavad ja siis maha jätvad, on ise esimesena suhtes kõvasti haiget saanud. See näikse olevat suisa reegel.
Öeldakse, et mees suudab tõeliselt kiinduda vaid kord elus. Ma ei tea, kui tõsi see on, kuid olen aru saanud, et kui naine on mehe tõeline kiindumus, jääb see mehe poolt kestma kogu eluks ja kui naine teda ei jäta, on mees talle surrmani truu.
Paraku juhtub aga just sellistes suhetes, et naine laseb ühel hetkel jalga, jättes maha üdini pühendunud ja südamepõhjani kiindunud mehe. Mis edasi juhtub, on valus vaadata. Murtud mees otsib lohutust uutest suhetest, tema murtud süda ei suuda aga samavõrra enam pühenduda ja nii ongi temast märkamatult saanud elumees. Kusjuures ta isegi ei mõtle sellele, mida ta naistele põhjustab, kuna südamevalu varjutab võimet objektiivselt olukorda hinnata. Seega on paradoksaalsel moel mitmete naiste südame murdmises süüdi hoopis teine naine.
Sama vastuokslik tundub see, et naine, kes murrab ühe mehe südame, laseb kellelgi teisel jälle oma südame murda. Ja nii see murtud südamete paraad alguse saab, kusjuures haigetsaaja ja haigettegija on sageli sama isik, pettutakse aga kogu vastassoos, mitte iseendas, kuna valu varjutab kaine mõistuse.
On tüüpiline, et mäletame ja märkame elus palju rohkem neid, kes meile meeldivad, kui neid, kes meist vaimustuses on. Naisel või mehel võib olla kümme vastassoo esindajat sabas ja ta ei pruugi nende vastu karvavõrdki isegi mitte inimlikku huvi üles näidata, samal ajal, kui kogu ta tähelepanu on koondunud sellele ühele ning tagasiside põhjal, mida ta temalt saab, teeb ta otsuse kogu vastassoo kohta.
Miks on aga nii, et valime just need, kes meile haiget teevad? Olen sageli ka väga toredate noormeeste puhul märganud, et nad komistavad "usside" otsa, kui neil endal võib olla kõrval väga tore ja hea sõbranna, kellele ka välimuse poolest pole midagi ette heita. Teda nad aga naisena ei märka.
Siin tuleb ilmselt tunnustada "mängurite" vilumust enda vastu huvi tekitamisel. Kiindumiste puhul saab sageli määravaks ja saatuslikuks see, kui osavalt keegi suudab oma "aktsiaid" müüa. Kõik tahavad ju osta edukama firma aktsiaid, meie arusaam edust aga ei pruugi olla see, mis on tõelisus.
Kui suudaksime inimesi läbi näha, siis mitmed ihaldusobjektid kaotaksid hoobilt oma sära ning mehed-naised, keda nad jooksutavad, suudaksid neid näha "avatud silmadega".
On uurimustega kindlaks tehtud, et kõik negatiivne võimendub, kuna inimene tahab end alateadlikult halva eest kaitsta, seega puhub ta selle suuremaks. Miskipärast on aga nii, et halvad kogemused, mis negatiivseid emotsioone kaasa toovad, ei suuda mitte alati inimest uue "katastroofi" eest kaitsta.
On inimesi, kes oma lapsepõlve tõttu otsivad ekstreemsusi. Kui naine on saanud korduvalt meestelt haiget ja tundub, justkui ta tõmbaks ligi aferiste, alkohoolikuid, vägivallatsejaid või muidu suhteks kõlbmatuid mehi, vajaks ta kindlasti psühhoterapeudi abi. Ei saa olla juhus, et ta oma teel ainult selliseid inimesi kohtab. Tõenäoliselt on talle lapsepõlvest kaasa antud "pärand", mis ei lase tal rahulikku elu nautida ning tõukab üha uutesse "seiklustesse".
Nii juhtubki, et paljud head mehed saavad naistelt pika nina, kuna naine ei kannata tema headust lihtsalt välja. Ja ehkki need naised ise kurdavad, nutavad ja halavad, kui palju raskusi mõni järjekordne mees neile põhjustab, ei suuda nad ilma selle draamata ka elada, kuna suur hulk valu on nende enda sees juba olemas ka ilma suhteta. Sellised naised vajaksid toetavat lähedast sõpra, kes aitaks neil oma valust üle saada. Paraku ei pruugi aga inimesed teisi nii lähedale lasta või veel hullem: nad ei tunnista oma valu isegi endale mitte.
Psühhoterapeut Tommy Hellsten kirjutab läbivalt mitmes oma teoses sellest, kuidas inimesed valivad endale paarilise valedel alustel. Nii tunnevad näiteks kõhetu mees ja suure kondiga või paks naine teineteise suhtes tõmmet, mida nad tõlgendavad armastusena, ehkki päriselt on tegemist "kompenseerimisega". Me otsime sageli kaaslases võimalust jätkata oma elu nii, nagu oleme harjunud lapsepõlves elama. Seega lapsed, kes on pidanud kannatama alkohoolikust vanemaid, valivad meheks ka alkohooliku, kusjuures seda sugugi mitte teadlikult. Mehed, kes pole saanud meheks kasvada, otsivad täiskasvanuna endale "uue ema", et vanamoodi jätkata, selle asemel, et "suureks saada". Mugavusstsoonist välja astumine tundub hukutavalt riskantne.
Iga terve ja endast lugupidav naine või mees on suuteline valima endale võrdse paarilise. Muidugi on neid, kes püüavad meid "orki tõmmata", kuid hea tahtmise korral on võimalik seda läbi näha. Ei ole tegelikult ühtki põhjust, miks peaksime naiivselt uskuma, et ilus blond mimm meid siiralt armastab, kui kõik märgid näitavad selle poole, et ta pigem tahaks meid hoopis ära kasutada.
Samuti ei peaks laskma end segadusse ajada Härra Hurmuri võluvatest sõnadest. Kui teod näitavad midagi muud, kui uskuda tahaksime ning tõendid hoiatavad võimalike tagajärgede eest, ei maksaks selle koha peal silmi kinni pigistada ja mõelda, et "aga ta on ju nii tore, mis sellest, et ta vahel nädalaks ära kaob". Ühel päeval tuleb silmad siiski avada, kui ei soovita eluks ajaks kannatajaks jääda, parem teda seda kohe.
Seega põhjus, miks "ussid" ja "sead" just kuigi sageli teineteist ei leia, on, et inimesed püüavad end vastassoo esindaja abil "taastoota". Kui oled ärakasutaja, siis vajad kedagi, keda ära kasutada, kui oled rahajõmm, vajad tibi, kes su raha laiaks lööks jne. Suhted luuakse elus hoopis teistel alustel, kui arvata võiks. Me tunneme, et meil on midagi puudu, mingi tühimik meie sees ning me püüame seda täita sobiva inimesega. Ja alati leidub keegi sobiv, kellel on just sinusugust vaja. Tegelikult võib aga õige inimene meie jaoks olla keegi, kelle tõttu peame oma mugavusstsoonist välja astuma ning kes sunnib meid oma elus ümberkorraldusi tegema.
Eks elu on nii- ja naasugune, kuid põhireegel on, et tuleb austada ja armastada ennast ja teisi ning kohelda kõiki nii, nagu soovid ka ise olla koheldud. Suurem osa tegudest, mida oleme teistele teinud, tulevad elu jooksul ringiga tagasi. Samamoodi, nagu on mitmed südamevalu käes nutvad naised elus teiste inimeste südameid murdnud, leiavad tegelikult ka heasüdamlikud inimesed alati lõpuks oma õnne. On õppetunde, mida peame saama, et oskaksime hinnata õigeid väärtusi, kuid alati on ka elus põhireegel, et ennast tuleb armastada nii palju, et mitte lasta kellelgi endale haiget teha.
Haavatud naisele võib olla kooselu hea mehega suurim väljakutse üldse. Mitmed naised ei kannata ära piina, mida normaalne rahulik elu neile põhjustab ja panevad jooksu. Tegelikult on aga just rahulik keskkond see, mida ta vajab, sest see võimaldab tal enda sees olevate "mustade varjudega" rinda pista ning neist üle saada.
Samuti võib mehele olla suur väljakutse luua suhe toreda ja arvestava naisega, kuna tema sisemuses olev valu vajab kedagi, kes teda jooksutaks ja ära kasutaks, ainult nii suudab ta end normaalsena tunda, kuna temas pole piisavalt mehisust, et olla suhtes juhtiv pool. Ta tuleb suhtes toime ainult "pea sassis" olles. Kui peaks saabuma aga rahulik argipäev, ei oskaks ta enam olla, seega kannab ta hoolt selle eest, et naine tema kõrval draamasid korraldaks. Ehkki ta näiliselt nende all kannatab, kutsub ta oma tuima olekuga neid ise esile.
Kui sa tead, milline on hea mees või hea naine, kuid reaalses elus ei suudaks tegelikult sellisega koos elada, peaksid ehk mõtlema sellele, kas sul on traumasid lapsepõlvest või hilisemaks elust, mis ei lase sul rahulikult elu nautida. Ehk vajad kedagi, kellega sellest rääkida, nõuandeid, mida teha ja võimalust end tühjaks nutta. See võib võtta omajagu aega, kuid see tasub end mitmekordselt ära.
