„Suurem osa kaartidest annab kas väikest soodustust või võimaldab kasutada erinevaid kliendipakkumisi. On aga ka selliseid kaarte, mille saamine või omamine ise maksab raha ning kui teatud perioodi jooksul piisavalt ettevõtte teenuseid ei kasuta, võib kaart hoopis lisakuluks osutuda,“ rääkis Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Anne Sägi.

„Üheks selliseks on muidugi pankade endi krediitkaardid, mil on igakuine hooldustasu ja ka kaardi saamisel tuleb raha maksta. Kui siis kaarti ja selle lisateenuseid kasutada vähe või üldse mitte, tasute ainult võimaluse eest seda rahakotis kanda. “

Raha maksab aga ka näiteks laialt levinud kaubamajade sooduskaartide taotlemine. „Näiteks Kaubamaja Partnerkaart maksab 6,3 eurot ja Stockmanni püsikliendikaart 3 eurot. Odavamalt või lausa tasuta pakuvad suurkaubamajad võimalust saada nendega seotud krediitkaardi omanikuks,“ rääkis Sägi ja lisas, et krediikaardi soetamisel on klient aga sellega oste sooritades kohustatud tasuma ka intresse, kui kasutatud limiiti piisavalt kiiresti tagasi ei maksa.

Hea Delfi lugeja, kas sina oled kursis kõigi sinu rahakotis olevate kliendi- ja krediitkaartide tingimustega? Too näiteid kaartidest, mis sulle endale või su tuttavatele kasu asemel pigem kahju on toonud!

Ootame teie mõtteid meiliaadressil rahvahaal@delfi.ee. Kui registreerid end rahvaajakirjanikuks, võid eriti hea loo või foto eest saada ka tunnustatud ning võita huvitava preemia!