Aga selleks, et naised ei tahagi kõige sellega tegeleda, mida feministid taga ajavad. Feministide eesmärk on suuresti isiklik võim ja raha!

Demokraatlikus ühiskonnas, kui kõigil on võrdne võimalus end üles töötada ja end ühiskondlikult teostada, loksub kõige efektiivsem toimimismudel iseseisvalt, ilma igasuguste sundkvootideta paika. Kui firmajuht (olgu ta siis mees või naine) eelistab teatud töölisi, kes talle sobivad ja kellega on tal positiivsed kogemused, siis ei saa keegi talle sellist käitumist ette heita. On paljusid naisfirmajuhte, kes eelistavadki mehi. Samamoodi eelistavad paljud naised valimistel hääletada meeste poolt. See on naiste õigus eelistada mittenaisi ja feministidel pole siin midagi kobiseda.

Pealesurutud sooline võrdsus on otseselt demokraatliku otsustusvabaduse vastu. See on märk totalitarismist, kus tuleb eelistada subjektiivsete kriteeriumide (olgu selleks õige välimus, õige partei või midagi muud), mitte tegelike ja vajalike võimete järgi.

Seal, kus naised end tõestavad, seal nad ka läbi löövad. Selle loksutab paika aeg. Kvootide järgi naiste (ja ükskõik kelle teise) ametitesse panemine on karuteene naistele (ja kõigile teistele "tõrjututele"). Miks üldse pingutada, kui saad ametisse üksnes oma sootunnuste (või nahavärvi, seksuaalsättumuse, puude jne) järgi, olenemate sobivusest? Sellise mentaliteedi juurutamisega tegelikkuses naised üksnes kaotaksid. Ühiskonna viiks see aga totaalsesse ebavõrdsusse ja nonsensisse. Paljud uued tõrjutud, kes nii paratamatult tekivad, lööksid lihtsalt käega või asuksid vastutegevusele. Igale lollusele tekib varem või hiljem vastureaktsioon. On seda vaja?

Kui vaadata meie lasteaedu ja koole, siis valdav enamus õpetajaid on naised. Selline kasvatus surub juba varakult maha meesprintsiibi ja poistes tekibki protest. Seepärast on meil ka nii palju mässumeelseid ja halvale teele läinud noormehi. Asi pole üksnes soos - neid lihtsalt ei mõisteta! Ja naised ei saagi seda teha! Lihtsalt näidatakse näpuga ja kurjustatakse. Aga mis on põhjus, sellega ei arvestata. Mehed ja naised on erinevad ja kõige parem oleks, kui poistest kasvatataks tõelised mehed ja tüdrukutest naised. Kui vaja, tehtagu selleks poistele ja tüdrukutele eraldi koolid. Mingi kunstlik sugude võrdsustamine on paratamatult sunnitud läbi kukkuma.

Kui vaadata feministlikke ja üldse ülisallivaid riike-ühiskondi, siis midagi ülipositiivset seal näha pole. Esiteks naiste karjääri soodustamine pärsib otseselt iivet. Selle tagajärjel ühiskond vananeb ja ainsaks lahenduseks sellele on seni üksnes immigratsioon. Kuna enamus immigrante pärineb meestekesksetest ühiskondadest (islamimaad, hindud, asiaadid jms), siis tekitab feminiidselt nõrk Euroopa neis üksnes põlgust. Feministlik Euroopa tuleb immigrantidele igati vastu, soosib neid ja hoidub igasugusest kriitikast nende vastu. Seadused on täiesti immigrantide poolt, toetavad neid ja ei nõua suurt midagi. Sama asi on kuritegevusega. Vanglad on järjest mugavamad, surmanuhtkus kaotatud. Kuhu selline ülisallivus meid lõpuks välja viib?

Sellise poliitika paratamatu lõpptulemus saab olema see, et immigrandid saavutavad lõpuks Euroopa riikides tasapisi enamuse ja tulevad võimule. Siis kallid feministid, võrdõiguslused ja sallivuse jüngrid, võite oma sallivuse igaveseks ära unustada. Te olete piltlikult toitnud koletist, kes lõpuks teid ennast ära sööb! Palju õnne teile!

Eesti ei peaks kõiki Lääneriikide sotsiaalseid eksprimente ummisjalu järgi tegema tormama. See olevat demokraatia ilming. 60ndatel sõitsid demokraatlikus USA-s ringi bussid sildiga "Ainult valgetele". See näitab, kui mõõduvad ja muutlikud on need nn demokraatlikud väärtused. Võiksime parem oma tervet mõistust edasi kasutada. Ehk seetõttu me veel rahvana alles olemegi? Olgu vähemalt ükski koht Euroopas selline!