Ida-Viru noored räägiks eesti keelt rohkem, kui vaid võimalust antaks!
Seejärel toimus lühike ekskursioon ülikooli peahoonsesse, tutvuti klassikalise muinasteaduse muuseumi kultuurivaramuga, aula ja 19. sajandi ülõpilaselu erinevate külgedega. Narva lapsed muutusid meie alma materi seinte vahel julgemaks ning mitmed neist esitasid konkreetseid küsimusi õppimisvõimaluste kohta ülikoolis.
Esialgu kohmetunud ja väga vaiksed noored narvalased ei tahtnud alguses tunnistada, et nad oskavad eesti keelt või vähemalt mõistavad seda. Nad avanesid järk-järgult Tartu Vene Lütseumis kohaliku õpilasomavalitsuse soravat eesti keelt rääkivate liidritega suheldes. Selgus, et mitmed meie narvalased saavad eesti keelega tegelikult päris hästi hakkma! Arusaamist kinnitasid käetõstmisega aga kõik külalised. Eesti keele õppe teemal rääkides tuli ilmsiks, et Narva koolide eesti keele õppe tase on väga erinev. Õpilaste meelest on keeleõpetus mõnes koolis vaid tuim sõnade pähetuupimine, selleks et eksamil läbi saada. Kui puudub kooliõpetajate enstusiasm ja toetav suhtumine, siis ei ole loota ka keeleoskuse ja rääkimise julguse arengut.
Noored olid ka täiesti nõus Tartu õpilaste seisukohaga, et Eesti kultuuri tundmise eelduseks on keeleoskus. Kinnitati, et eesti keeles rääkimine ei kahjusta küll kuidagi oma identiteeti ja kultuuri tundmist, vastupidi, üktseise kultuuride tundmine rikastab kõiki ning teeb elu huvitavamaks.
Narvalastele oli uudiseks Tartu Vene Lütseumi kooli demokraatalik juhtimistava, kus kooli juhtkond arvestab õpilasomavalitsusega ning kus on üsna populaarsed lahtised tunnid. Need on õpetajate poolt läbiviidavad tavalised koolitunnid, kuhu oodatakse vaatlema teisi õpetajaid ja lastevanemaid. See sunnib rohkem pingutama nii õpejaid kui ka õpilasi ning on noorte tartlaste veendumusel kõigile kasuks tulnud.
Esialgu narvalased kinnitasid, et ega neile tegelikult eesti keelt ei olegi väga vaja, sest enamus kavatseb peale kooli lõpetamist minna välismaale elama ja töötama. Mitte Venemaale, vaid ikka Euroopa Liidu maadesse. Ega see jutt väga veenev ei olnud ning pikapeale tuli vestlusringis välja, et tegelikult on neil huvi Eesti vastu üsna kõrge, kuid nad ei ole kindlad, kas kodumaal nende vastu on huvi.
Näiteks oleksid nad valmis ainult eesti keelt rääkima, ka omavahel, kui nad saaksid suvel sõita kolmeks päevaks Saaremaale. Või Hiiumaale. Selliste kooliväliste laagrite korraldamine ning kohtumine eestlastega vabas õhkkonnas – seda kõik nad tahaksid, kuid neid võimalusi on narvalastel olnud väga vähe. Tartu noored venelased ainult õhutasid seda soovi tagant ja kinnitasid, et igapäevane suhtlemine eestlastega tuleb kõigile kasuks.
MTÜ Vaba Ühiskonna poolt läbiviidav projekt „Ühiskonna sidususe tugevdamine noorte ühise kultuurihuvi ja hobide kaudu“ näitab selgelt ära, et Narva noored tuleksid Eesti eluga hea meelega kaasa, kui neile selleks võimalus antaks. Lõimumise eelarvesse tulekski rohkem kavandada noorte aktiivset ühistegevust – küll siis lõimutakse ja õpitakse keelt!
