Räägime ja kirjutame tuhinal soorollidest. Räägime, et need ja need on naiste või meeste tööd. Peatuks vahelduseks aga soorollide kujunemisel. Soorollid on kujunenud ajaloos vastavalt vajadusele, nende muutumine ühiskonnas on tugevalt mõjutatud teaduse ja tööstuse arengust, ühiskonna turvalisusest. Varakeskajal ei olnud naistel üldiselt ühiskonnas sõnaõigust. Seda seetõttu, et kaitset ja ülalpidamist olid suutelised pakkuma mehed, kuna puuduliku tehnilise arengu tõttu nõudis tootmine ja kaitsmine suurt füüsilist jõudu. Naiste roll seega taandus vähemat füüsilist koormust nõudvatele tegevustele. Hilisem teadus ja tööstusrevolutsioon muutis tootmise füüsilist suutlikust, naised leidsid laiemat rakendust ja meeste füüsilist ressurssi oli võimalik suunata mujale, sealt maalt algab ka protsess, mis tingib tänapäevase kaose soorollides.

Rääkides tänapäevastest mehe ja naise ülesannetest ei saa rääkida teemast üldiselt, vaid seda tuleks vaadelda individuaalsel tasapinnal. Ühiskonnas on võimalik võrdselt leida rakendust ja elatist, kumbki sugupool ei vaja elamiseks teineteist. Järelikult soorollid, mis on taandunud tegelikult kodusteks korraldusreegliteks, peaksid tuginema perekonna vajadustel. Kodumajapidamisega tegelevad osapooled vastavalt sellele, kel on vastavate toimetamistega tegelemiseks aega ja teadmisi.

Lugenud mõned päevad tagasi arvamusartiklit, kas naised peaksid hoolitsema mehe väljanägemise eest leian, et mitte ainult väljanägemise, vaid hooliseda tuleks mehe eest üldiselt ja ka vastupidi. Kui abielumees käib ringi nagu tont, siis võiks naine selle vastu midagi ette võtta. Minul isiklikult on väga imelik vaadata paarikest, kus naine näeb välja nagu nukk ja mees nagu täielik pätt. Kui palju mehi sooviks end näidata naisterahvaga, kes näeb välja, nagu oleks just üles ärganud, väljaveninud dressid sellajas, juuksed rasvased ja lääpa tallatud plätud jalas. Kuulge nüüd, selline suhtumine näitab üles kui mitte täielikku siis osalist hoolimatust teise isiku suhtes.

Nüüd võiks rääkida sellest, et kui noor pere on otsustanud saada lapse ja naine otsustab end pühendada perele. Palun osade naiste ees ette vabandust, kuid suur osa naisi leiab, et perele võrdub iseendale ning lapsele pühendumisega. Mees jääb kuhugi tahaplaanile. Protsess on järgmine: kuna naine on lapsega kodus, tegeleb mees pere ülalpidamisega, senine kahe inimese sissetulek on taandusnud mehe sissetulekuks. Emapalk ja muu selline kulub naisele ja lapsele, mehe sissetulek eluasemele ja perele. Sageli tähendab see seda, et mees suurendab oma töökoormust.

Ei möödu kuigi kaua aega, kui töölt tulnud mees otsib külmikust toidujääke ning kuulab naise seletamist kui raske ja kurnav on lapsega kodus olla ja kui vähe on tal seltsielu. Kui nüüd mees leiab, et peale pikka perest eemalolekut sooviks ka tema veidi naise tähelepanu saada, leiab viimane, et on jubedalt väsinud ja sõimab meest veel liigse tähelepanuvajaduse eest. Hommikul otsib mees omale kapist midagi kõlbulikku selga panna, sest naine on liiga hõivatud olnud mehe pesuga tegelemiseks. On täiesti arusaadav, et lapsega kodus olemine nõuab kohutavalt energiat, kuid leidke ka pisut aega vaid mehele pühendamiseks, et too oma peres ka hinnatud isana tunneks.

Mis edasi juhtub? Tõenäoliselt lahkab mees oma probleeme sõpradega õllekas või satub ta kokku mõne naisterahvaga, kes teda kuulata viitsib. Viimasel puhul tekib oht, et kuulamisest leiab mees naiseliku tähelepanu ja läheduse, millest ta puudust tunneb, sealt edasi tekib keerukas suhete sasipundar, mis omakorda võib viia pere purunemiseni, kuna omavahel ei ole suudetud rääkida jällegi üksteise tunnetest.

Võtame ette teise ringi rutiini. Küsimus ei olegi rutiinis, vaid asjaolus, et üksteist hakatakse pidama iseenesest mõistetavaks. Palju aitab kaasa ka asjaolu, et naine on saanud lapse. Osa naisi leiab automaatselt, et kui tal on mehega laps, siis on ta mehe endaga sidununud igaveseks ning käitub vastavalt. Teise ringi naisel sellist suhtumist ei ole, alguses ei ole isegi mitte vastastikuseid kohustusigi. See pakub mehele, kes peale kümmet aastat kooselu naisega, kes teda juba iseenesest mõetavaks kustiks on pidama hakanud, värskust ja võimalust enesehinnagut tõsta. Ta saab olla võrdväärses suhtes, kus teda ka kellekski peetakse, mitte tossikeseks või mökuks, vähemalt esialgu.

Ma ei soovinud siinkohal luua pilti, mis naised halba valgusesse seaks. Palju on mehi, kes oma töölt koju jõudvat naist röhitsuste ja peeretuste saatel tervitavad sõnadega "kas sa õlut tõid?" Palju on meessugutunnustega isendeid, kes kell kaks öösel end diivanilt krõpsupuru seest püsti ajavad, kuhu nad spordikanali ja sikspaki taha lösakil magama on jäänud ja leiavad, et naine peaks nad nüüd avasüli voodis vastu võtma ning peale paariminutilist edasi-tagasi nühkimist lausa pornostaariks pidama.