Paljud suhtuvad ehitajatesse, kui imelikesse inimestesse, kes on vähese haridusega ja mujale tööle ei sobi kui ehitusele. Tüüpiline Eesti ehitaja on suitsu- ja napsumees.Tüüpiline ehitaja teeb tööd palga nimel, töö huvitab ainult siis, kui selle eest makstakse hästi. Tööga läheb ta alati kõige lihtsamat teed ja mõtleb, kuidas saada see kiiremini valmis. Selle nimel võib ta pingutada nii, et tuleb ka ületunde teha.

Tüüpiline ehitaja ostab toidu lõunaks poest või võtab võileivad kodust kaasa. Tavaliselt käib tüüpiline ehitaja poes määrdunud tööriietes. Ehitaja tavaliselt enne söömist käsi ei pese ja kombeks on söömise ajal ka nokamütsi peas hoida.

Kui midagi on vaja avada või lõigata, siis kasutatakse selleks küproki või puussepa nuga. Süüakse millegi otsas istudes, maas lamades või seljaga vastu seina toetades. Tüüpilisel ehitajal on palju naisi ja austajaid, sest nad on helded naistele välja tegema. Seda muidugi teatud tagamõttega.Naistele nad meeldivad, sest nad on mehised ja sihikindla olemisega.

Vaba aega sisustab Eesti ehitaja kodus teleka taga õlut rüübates ja naist käsutades. Palgapäeval on tal tavaks minna pubisse ja klubisse laiama ning naisi "ära rääkima". Tüüpilisel ehitajal pole kunagi raha. Tavaliselt võetakse laenu ja ollakse raskustes selle tagasi maksmisel.

Tüüpiline ehitaja vahetab töökohta sama palju kui objekte, sest ta pole kunagi rahul oma tööandjaga. Tüüpiline ehitaja pluhvib oma palga alati suuremaks kui see tegelikult on. Tavaliselt riietutakse vabal ajal teksastesse ja kasvatatakse kitsehabet. Tüüpiline ehitaja käib kas jala või sõidab vana Fordi, Opeli või BMW-ga. Tümps peab seal alati olema nii kõva, et kõrvalseisjad võivad arvata, et tegu on vaegkuuljaga.