Miks aga nüüdisajal räägitakse nii palju inimeste ülemäärasest stressist? Paljuski tuleb see muidugi sellest, et inimesed on oma eluga kimpus. Loomulikult peetakse tähtsaks suurt tööga hõivatust ja orienteeritust saavutustele.

Kirjutamata seadus näeb ette, et peab olema edukas, tuleb palju töötada, ei tohi eksida ega konkurentsist maha jääda.Vajadus ennast tõestada on kohati muutunud paaniliseks. Ülemäärane töötamine on paraku paljudele ainus võimalus, kuidas ots-otsaga toime tulla. Seepärast rabatakse sageli puhkuseta ja tehakse väikese palga eest kahe või kolme inimese tööd, et ülemustele olla meelejärgi. Seda tehakse aga riskides oma tervisega.

Uuringute tulemused näitavad, et puhkuseta ennast piitsutava inimese tegutsemine tulemustlikkus hoopis langeb. Nüüd võtabki maad salakaval ülemäärane stress. See annab endast esmalt märku negatiivsete mõtete ja tunnetega. Sellele järgnevad üleväsimus, siis unehäired ja lihaspingetest alguse saavad ebamäärased valud.

Inimene muutub ärrituvaks ja kartlikuks, tema enesehinnang langeb, tööl ja kodus tekib kergesti  konflikte. Kui neid märke eirata, võib olla tagajärjeks läbipõlemine. Siis võivad ees oodata töökoha kaotus, võlad, perekonna lagunemine ja tänavale sattumine.

Mis aitab Eestis stressi vastu? Kas võtta maha töötempot, jääda rahule väikse palgaga ja teha tööd rahulikult ühe eest, maksta võlad ja maksed, nii et jõuad vaevu tööd teha, sest toitumiseks jääb raha perekonna kõrvalt vähe üle? Mis on lahendus, et Eesti reakodanik saaks elada inimväärset ja stressi mitte põhjustavat elu?