Lugeja: kanepi proovimine tegi mind pooleks aastaks "ohtlikuks doonoriks"!
Mind "diskvalifitseeriti" Tallinna verekeskuses pooleks aastaks.
Selgus, et korra Amsterdamis legaalselt kanepi proovimine muudab mind tükiks ajaks "riskikäitujaks".
Olen olnud doonor Tallinna verekeskuses juba 14 korda. Olen alati täitnud kõik küsimustikud ja läbinud vestlused. Eelmisel nädalal läbisin samad protseduurid kuni jõudsin verekeskuse õe juurde lisaküsimuste vooru, mille lõpetuseks ta küsis, kas olen tarbinud narkootikume. Vastasin ei.
„Aga kanepit?“ Ehkki ma oleksin pidanud järgima instinkti kõik kohe maha salata, sest tegemist on „illegaalse ohtliku substantsiga“, otsustasin ma üles tunnistada, et olin suve alguses käinud Amsterdamis kohaliku eluga tutvumas, mille üks osa on coffeeshop’id , kus kohvi ei müüda.
Disklaff kuueks kuuks
Selgus, et diskvalifitseerun kuueks kuuks. Olgu.... Olin väga üllatunud, sest kui nii, siis ei saaks näiteks Hispaanias ja Portugalis ilmselt enam ükski inimene verd anda. Selliseid kriteeriume läänemaailmas ei rakendata.
Kiire uurimus netis surfates ja paar kaugekõnet hiljem seguski, et Saksamaa võib verd anda 4 päeva hiljem, Hollandis järgmisel päeval ning USAs võib verd anda mõne tunni möödudes suitsetamisest.
Kas tõesti nii hirmus?
Esmalt kahtlustasin, et ehk oli tegemist verekeskuse õe katsega panna paika inimest, kelle elustiil tema kui tubli linnakodaniku silmis taunimisväärne oli. Seda enam, et mitte kunagi varem ei ole sellist küsimust esitatud, ainult süstitavate narkootikumide kohta, mis on mõistetav.
Tundus liiga ebareaalne, et kui mujal mõõdetakse vajalikku vahet kanepi tarvitamise ja vere annetamise vahel päevades, siis Eestis peaaegu et aastates.
Olen riskikäituja
Kirjutasin verekeskusesse. Neli päeva hiljem ja pärast kaks korda vastuse nõudmist sain vastuse verekeskuse juhatajalt Riin Kullastelt. Selgus, et „Peamine põhjus on see, et kasutatud uimasti mõju all ümbruse tajumine muutub ja inimene võib tegutseda mitte kõige adekvaatsemalt ehk suureneb oht riskikäitumisele (juhuslikud kaitsmata seksuaalsuhted jne) ja see omakorda suurendab riski, et teil on verega ülekantav viirusnakkus. /---/ Kanepit tarvitavate inimeste hulgas ei pruugi ebaadekvaatselt või riskialtilt käituvaid inimesi kuigi palju olla, aga neid on kindlasti rohkem, kui nende hulgas, kes kanepit ei tarvita. Samamoodi selekteeruvad välja teised riskirühmad.“
Rõhutati ka seda, et tegemist on illegaalse ainega ehk siis ei midagi sisulist. Järelikult ei olegi probleemiks kanepist verre imenduv THC, mida peetakse ohutuks ning teiste medikamentidega vähereageerivaks nii Eestis kui ka näiteks uurimuses, mille avaldas International Association for Cannabinoid Medicines.
Joodikud on vähemalt sama suur riskigrupp
Mina näiteks ei ole veel kohanud kedagi, kes kanepi mõjul niivõrd ebaadekvaatseks muutuks, et ei teaks mida neile kuhu pistetakse. Ja kui see ka on nii, siis kuidas erineb see alkoholijoobest, mis on verekeskuse poolt täiesti okei!?
Pealegi on nende küsimustikus olemas punktis seksuaalkäitumise jms kohta. Võiks siis olla ka küsimused „kes käib klubis Hollywood?“ ja „kellele maitseb viin või vein?“, et veelgi paremini ringi aelevaid lõdvikuid välja sõeluda.
Tagurlikkus?
Mitteametliku statistika kohaselt langeks umbes 30% doonoritest nüüd välja, aga eks nad ise saavad ka aru, et see küsimus on mõttetu, muidu küsitaks kanepi kohta tihemini kui ühel korral 15st.
Eestis ei maksta vere loovutamise eest ka raha ega jagata muud väärtuslikku. Kõik toimub vabatahlikkuse ning heatahtlikkuse alusel, on väga veider, et eelduseks on see, et igasugused moraalipuudulikid riskikäitujad verekeskuse uksi kangesti kulutada viitsivad.
Mida ma selle kõigega siis öelda tahtsin? Ma usun, et see kala mädaneb peast ja verekeskus ei ole kindlasti ainuke asutus, kus reegleid tehakse kellegi isikliku maailmavaate ja Ameerika filmide põhjal.
Tagurlikkus inimeste elude hinnaga... Või siis on verekeskuse paagid nii täis, et neil pole abi vaja?
