ARVA ÄRA: Mis riigipüha täna on?

Eestlased nurisevad tihti, et meil on liiga vähe pühasid ja vabu päevi. Samas ei tea paljud, et seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid on Eestis ametlikult riigipüha.

Täna on nimelt nelipühade esimene püha, rahvakalendris kutsutakse seda päeva ka suvisteks või kasepühadeks.

Nelipüha on kristlik püha, millega mälestatakse Püha Vaimu laskumist apostlitele 50 päeva pärast Jeesuse Kristuse ülestõusmist ja 10 päeva pärast taevaminemispüha. See on kiriku sünnipäev.

Suvisted kuuluvad aasta kesksete rahva- ja kirikupühade (nagu jõulud, lihavõtted ja jaanipäev) hulka. Karjasele ja teenijaile anti sel päeval vaba päev, karjasele aga ka muna või eriline karask.

Rahvakalendris on suvisted olnud oluline peo- ja naljapäev, kindlasti meeldejäävamaid aasta pühi kaselõhna ja rõõmsa meeleolu tõttu, kirjutab rahvakalender. Metsast toodi kased, millega ehiti maja, laut, kiik ja noorte kogunemispaik.

Puhkepäevad 2011 aastal rahvus- ja riigipühade tõttu on:

1. jaanuar — Uusaasta;

24. veebruar — Iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;

22. aprill — Suur Reede;

24. aprill — Ülestõusmispühade 1. püha;

1. mai — Kevadpüha;

12 juuni — Nelipühade 1. püha;

23. juuni — Võidupüha;

24. juuni — Jaanipäev;

20. august — Taasiseseisvumispäev;

24. detsember — Jõululaupäev;

25. detsember — Esimene jõulupüha;

26. detsember — Teine jõulupüha

Kesk- ja Lõuna-Eestis oli tavaks munade värvimine, see oli nn teine munadepüha. Munade värvimiseks kasutati peale lihavõtete ajal levinud sibulakoorte, kohvi ja munalakkide aga just kaselehti, mis andis munadele kena heleda värvi.

Põhja-Eestis algas suvistepühadega kiikumine. Nagu Lõuna-Eesti lihavõtteaegse kiigehooaja avamisel, kingiti sel puhul kiigeseppadele vöid, mune, paelu, kindaid jm.

Suvistepühade juurde kuulus laupäevane saunaskäimine, kiikumine, tantsimine, laulmine ja naljatamine. Mitmel pool tehti sel puhul ka lõket. Noored kogunesid lõbutsema, vanemad inimesed seda vaatama ja juttu puhuma. Üldiselt oli see nii suur püha, et 20. sajandi alguses sai karjus endale vaba päeva ja pühadekingiks muna, erilise karaski või muud paremat.

Käidi kalmistul lahkunute haudadel, õigeusklikel oligi see oluline esivanemate mälestamise päev haudadel itkemise ja sinna toidulaua katmisega.