Tunnista, et oled arvutisõltlane!
Oma küsimusele vastuse leidmiseks ei jäänud mul midagi muud üle, kui Google otsingusse trükkida sõna “arvutisõltuvus” ja nii asusingi asja uurima. Esimesena ilmus Vikipeedia artikkel, mis andis mulle päris palju asjalikke vastuseid.
Mis on arvutisõltuvus?
Kontrolli alt väljunud arvutikasutus, mis mõjutab negatiivselt sõltlase suhteid ja elu väljaspool virtuaalreaalsust.
Kuidas sõltuvust ära tunda?
Tegu võib olla sõltuvusega, kui kinnitad vähemalt viite alljärgnevatest väidetest:
1.Kasutad arvutit et kogeda naudingut, rahulolu ja kergendust;
2.Tunned end tujuka, depressiivse, kergestiärrituva ja väsinuna, kui ei kasuta arvutit;
3.Tunned vajadust üha enam aega ja raha arvutiga seotule kulutada, et muuta oma tuju;
4.Hülgad sotsiaalse ja perekonnaelu, õpi- ja töökohustused;
5.Valetad oma perekonnaliikmetele, arstile või teistele, et varjata oma arvutikasutuse ulatust;
6.Riskid tähtsate suhete, töökoha, akadeemilise või ametialase edukusega vaid arvuti kasutamise nimel;
7.Ebaõnnestud korduvalt oma arvutiga seotud tegevuste kontrollimisel;
8.Ilmneb füüsilisi tundemärke nagu seljavalu, migreen, halb füüsiline vorm ja puudulik enesehügieen;
9.Jätkad arvuti kasutamist ka siis, kui mõistad, et see tegevus tekitab probleeme reaalses elus.
Nendest väidetest leidsin ainult kaks, mis minu kohta käisid: 6. ning 8. Seega mina pole arvutisõltlane. Kuid kui palju on üldse neid inimesi, kes arvutisõltlased on ning kas nad tunnistavad seda? Ükski sõltlane ei taha oma probleeme tunnistada. Pigem väidetakse, et neil pole midagi viga ja kasutavad arvutit vaid töö- või koolikohustuste tõttu.
Mõned sümptomitest:
* enesesse tõmbumine;
* soovimatus lõpetada töö või mängimine arvutis;
* ärritus sunnitud arvutist eemaldamise korral;
* hoolimatus oma tervise, hügieeni ja une vastu seoses pikaajalise viibimisega arvutis;
* hajuv tähelepanu, pidev tahtejõu kadumine;
* suurte summade kulutamine arvutiprogrammide (sh mängude) ja arvutitarvikute uuendamisele.
Need sümptomid on minu arvatest jäänud Vikipeedias täpsustamata. Kui inimene kulutab palju raha arvutitarvikutele, ärritub, kui teda sunnitakse arvutist eemal olema ning on hajuva tähelepanuga ja on veel teisi sümptomeid, siis ei saa teda kohe sõltlaseks sildistada.
Arusaadav, et kui inimese töö või kool on seotud pideva arvutikasutusega, siis ei saa seda sõltuvuseks nimetada. Ka mu enda koolipäevad mööduvad suures osas päevast arvuti taga. Koolipäev kestab tihti kuni kümme tundi ning arvutisse konspekte kirjutada on tunduvalt mugavam. Eriti veel siis, kui käekiri just kõige ilusam ei ole.
Kuidas aga arvutisõltuvust ravida saab või kuidas on üldse võimalik sellest vabaneda?
Seekord trükin Google’i otsingusse “arvutisõltuvuse ravi” ning vajutan enterit. Üllataval kombel ei räägita eriti sellest, kuidas sõltuvusest vabaneda. Kas siis soovitustest rääkida oma probleemist vanematele ja sõpradele tõesti piisab?
Oletame, et ma olen arvutisõltlane ning pöördun vanemate või sõprade poole küsimusega “mida teha, et arvutisõltuvusest vabaneda?” See ei aita ju sõltlast, kui talle öelda, et ürita siis vähem arvutit kasutada ja viibi rohkem väljas. Ma ei kahtle selles, et psühholoog võib aidata, olen sellest juba aru saanud, et psühholoogid võivad tõepoolest imelist tööd teha. Siiski tekitab minu arvates probleeme see, kui vähe arvutisõltuvuse ravist Eestis räägitakse.
Ameerika Ühendriikides on populaarne sõltlaste aitamiseks mõeldud 12-astmeline programm. Arvan, et Eestis midagi sellist veel välja mõeldud ei ole. Ja kui ongi, siis pole ma vähemasti sellest kuulnud.
Kui oledki arvutisõltlane, siis ära karda seda tunnistada. Korraldasin selle teemaga seoses ka uuringu, millele vastas 11 inimest. Kõik nad teadsid, mida tähendab sõna “arvutisõltlane”. Nendest kuus vastas jaatavalt küsimusele, kas sina või keegi sinu tuttavatest on arvutisõltlane. Vastustest selgus ka, et kõige rohkem aega veedetakse arvutit kasutades tööl või koolis. Küsisin ka küsimuse. kas oled teadlik harjutustest, mida teha, kui kasutad pidevalt arvutit. Kuus küsitletuist vastas eitavalt.
Siinkohal toon välja ka paar lihtsamat harjutust, mida ma ka ise teen ja mis väga hästi aitavad.
Kõigepealt silmadele. Sule silmad ja silmalihaseid pingutamata loenda arve 1–4, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 1–6. Tee seda 4–5 korda.
Vaadates oma nina otsa loenda arve 1–4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1–6. Tee seda jällegi 4–5 korda. Sirge seljaga, pead pööramata tee silmadega aeglasi ringliigutusi üles–paremale–alla–vasakule ning vastassuunas üles–vasakule–alla–paremale. Seejärel vaata kaugusesse, loendades arve 1–6. Tee seda 4–5 korda.
Pead liigutamata suuna pilk üles, samal ajal loenda arve 1–4; suuna pilk otse, loenda arve 1–6. Seda harjutust tee samalaadselt ka alla–otse, paremale–otse ja vasakule–otse. Suuna pilk diagonaalselt ühele ja teisele poole, seejärel otse, loendades arve 1–6. Tee seda 4–5 korda.
Järgmiseks kehale. Tõsta õlgu ja langeta neid, ringita. Käed lõdvalt külgedel, kalluta pea aeglaselt ühele õlale, pinguta lihaseid ja tõsta pea tagasi otseasendisse; lõdvestu ja tee siis sama harjutust teisele poole.
Siruta sirged käed külgedel alla põranda suunas, siruta kaela ette ja üles, hoia asendit ja pinguta hetkeks ning lõtvu. Tõsta käed küljelt üles, samaaegselt sügavalt sisse hingates (pea jäta käte vahele), hoia hetkeks asendit ja lõdvestu — langeta käed ja pea.
Toeta küünarnukk lauale, suru otsmik tugevasti vastu peopesa, pinguta kaelalihaseid ja lõdvestu; seejärel otseasendist toeta käsi vastu kõrva, pinguta kaelalihaseid ja lõdvestu ning korda sama teise käega.
Lõpetuseks tahaksin veel meelde tuletada, et reaalsus on alati palju parem kui kübermaailm!
