Eesti aja järgi täna varahommikul kell 4 toimus esimene USA presidendivalimiste esimene teledebatt. Võtame kokku suurimad valed ning segadused, mida kandidaadid külvasid. Põhjalikumalt saab blogiga tutvuda SIIN.

1. Koroonakriis


Biden ründas Trumpi kohe debati alguses, väites, et Trump pole koroonaga võitlemisel maailma ülejäänud riikide soostunud koostööd tegema. See on meelevaldne väide, USA püüdis juba tänavu jaanuaris saada Hiinalt täiendavat infot uue haiguse kohta, mida ei väljastatud.

Koroona kiuste on jätkanud Trump oma valimiskampaania läbiviimist. Trump valetas oma kampaania kohta kahes punktis:

1) Trump väitis, et kõik tema kampaaniaüritused on toimunud õues. See ei vasta tõele. Näiteks paari nädala eest toimus valimisüritus Nevadas, mis toimus siseruumides eirates sellega kohalikke regulatsioone. Üritusele järgnevalt testisid end mitmed koroonapositiivsena ning korraldajatele tehti trahvi osariigis väljakuulutatud liikumispiirangute rikkumise eest.

2) Trump väitis, et tema valimisüritustest on osa võtnud 40 000 inimest. See ei vasta tõele. Kampaania vältel on areenid olnud pooltühjad haiguspuhangu tõttu.

Maskidest. Biden tsiteeris valesti, väites, et CDC juht on öelnud, et tänase ning jaanuari vahel kohustuslik maskide kandmine võiks aita päästa 100 000 inimese elu. Sellise tsitaadi ütles Washingtoni ülikooli tervisestatistika osakonna juht. Trump vastas, et tema ei võitle maskide vastu.

Trump eksis väites, et lapsed on koroonaviiruse vastu immuunsed. Lapsed põevad viirust kergemalt, kuid nakatuvad samamoodi, on tänaseks teadlased välja selgitanud.

2. Rünnak Bideni poja vastu: Kas Hunter Biden võttis vastu 3,5 miljonit dollarit vastu Jelena Baturinalt?

Trump päris Bidenilt, miks tolle poeg võttis endise Moskva linnapea Juri Lužkovilt abikaasalt vastu miljoneid dollareid. Septembris avaldasid vabariiklased raporti, milles tõid välja, et Baturina kandis investeerimisettevõttele Rosemont Seneca Thorton 3,5 miljonit dollarit, mille märkis "konsultatsioonitasuks". Seosed selle ettevõtte ning Hunter Bideni vahel on tänini ebaselged ning vabariiklased pole andnud täiendavaid tõendeid, et Biden korruptiivse rahaga seotud on. Siiski erikomisjoni töö jätkub. Hunter Bideni rünnak oli presidendidebatis kontekstiväline ja eksitav.

3. Paremäärmuslus, Antifa ja rassiküsimused

Moderaator küsis, kas Trump mõistab hukka valgete äärmuslaste teod. Trump viilis küsimusest kõrvale öeldes, et kõik mida tema näeb, tuleneb vasakpoolsetest. FBI ja sisejulgeolekuamet on mõlemad mõistnud hukka paremäärmusluse kasvu ning kirjeldanud paremäärmuslikku liikumist terrorismina.

Seeasemel, et vägivalda ning vihakuritegusid hukka mõista, ütles Trump neofašistlikule grupile Proud Boys ("Uhked Poisid") "stand back and stand by" ("astuge eemale ja jälgige eemalt"). Proud Boys liikumine on keelatud enamusel sotsiaalmeediaplatvormidel peale Telegrami. Tegemist on ühe kõige suurema BLM-i vastase liikumisega.

Trump väitis ka, et on teinud lähiajaloo presidentidest kõige rohkem mustanahaliste inimeste heaks Ameerikas. See aga ei vasta tõele. Vastab tõele, et Trump on suurendanud ajalooliselt mustanahaliste ülikoolide rahastust, kuid töötusemäär või maksutase vähemuste hulgas pole kuidagi tänu Trumpile vähenenud. Samuti on süvenenud probleem profiileeritud karistusmääradega kriminaalsüsteemis.

Trump eitas ka oma endise kõneisiku Kellyanne Conway tsitaati, mille ta andis augusti lõpus telekanalile Fox. Intervjuus sõnas Conway, et anarhia on hea täna võimul olevatele inimestele. Trump eitas seda.

4. Kliima

Debati viimane pool oli pühendatud kliimale. Trump väitis, et kohtumisel ühe Euroopa riigi liidriga sai talle selgeks, et California põlevad puud rohkem, sest seal puudub selge metsanduskava võrreldes Euroopaga. Metsapõlenguguid pidas Trump kliimasoojenemise põhjustatuks. Kuigi vastab tõele, et kuumenenud planeedil on põlenguid rohkem ning need vältavad kauem kui varem, siis metsanduse ja kliimasoojenemise vahel on siiski seost ei ole.

5. Trumpi maksud

Sel nädalal avalikustas New York Times, et Trump on jätnud maksmata miljoneid dollareid makse. Debati moderaator küsis Trumpi käest, kui palju ta 2016. ja 2017. aastal makse maksis, mille peale president vastas "miljoneid dollareid". See aga ei vasta tõele - 2017. aastal maksis Trump tulumaksu 750 dollarit. Ta on keeldunud kõiki oma tulumaksudeklaratsioone avalikustamast. Biden seda tegi, näidates, et 2019. aastal maksis ta 300 000 dollarit oma tuludelt riigikassasse.

Kõlanud väiteid majandusest ning valimispettustest saab lugeda Delfi blogist.



Kas oled märganud eksitavat teavet,
võltsuudiseid, desinformatsiooni?

Anna meie uurivale toimetusele teada!