Eesti sõlmis sel nädalal ravimiettevõttega AstraZeneca vaktsiini eelostulepingu, mille järgi telliti Eestile nõuetekohase vaktsiini valmimisel 1 330 000 doosi vaktsiini.

See vaktsiin aga ei pruugi saabuda. Eelostulepinguid sõlmib Euroopa Komisjon kõikide lootustandvate vaktsiinitootjatega, kes suudaksid täita kaks kriteeriumi. Esiteks peaks vaktsiin kliinilistesse uuringutesse sisenema veel sel sügisel. Teiseks peaks ettevõttel olema valmidus vaktsiini toota tervele Euroopale järgmise aasta vältel.

AstraZeneca on esimene ettevõtte, millega Euroopa kokkuleppe sõlmis, kuid tõenäoliselt tehakse seda veel mitmetega. Näiteks hetkel peetakse läbirääkimisi ravimifirmadega Sanofi-GSK ning Johnson & Johnson.

Mitmete vaktsiinitootjatega peetakse korraga läbirääkimisi, et garanteerida tõhusa vaktsiini kiire turulejõudmine. Lepingu sõlmimisega võimaldatakse vaktsiinitootjatele Euroopa kulude-kirjadega vaktsiinid viia kulukasse 3. testfaasi, mis hõlmab tuhandete inimeste peal vaktsiini testimist.

Eesti riigieelarves on seekaudu tekkinud haruldane olukord, kus on teadmata, kui suurest kogukulutusest vaktsiini väljaarendamisel räägitakse.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann selgitas, et vaktsiin püütakse hankida vähemalt viiekümnele protsendile Eesti elanikkonnast. "Kui paljude ja milliste eelostulepingutega Eesti ühineb ja kui palju COVID-19 vaktsiinidoose me lõpuks ostame, on praegu raske öelda. Seetõttu ei saa me ka seda öelda, kui suureks kujuneb kogu kulu Eesti riigile COVID-19 vaktsiinide hankimiseks," sõnas Laarmann.

Eesti esimese lepingu maksumus on konfidentsiaalne, kuid tõenäoliselt jääb see mõne miljoni euro kanti. Siiski nõutakse see summa Eestilt välja alles siis, kui AstraZeneca vaktsiin toimib. Nimelt on
Euroopa Komisjon planeerinud ravimite väljaarendamisesse investeerida 1,6 miljardit eurot, mille eest 3. faasi katseid läbi viia.

Kuigi oluline aspekt vaktsiinitootjate valimisel on võimekus toota vaktsiini kiiresti, võetakse arvesse kindlasti ka ohutust. Lisaks on komisjoni jaoks oluline, et ravimitootja koostöö EL-i asutustega oleks tõhus, kasutusel oleks mitmesugused tehnoloogiad, tootja on võimeline tootma ning tarnima vaktsiini kõikidele liikmesriikidele.

Vaktsiinisõda

Kokku on maailmas praegu kaheksa vaktsiini, mis juba on 3. faasi katsetes. Nende hulka ei kuulu veel Venemaa koroonavaktsiin "Sputnik V", millele Venemaa president Vladimir Putin 11. augustil kastusloa andis.

Venemaal on vaktsiinikahtlejate hulk suur, ka pooled riigi arstidest kahtlevad, et suuremahulised uuringud vahele jätnud vaktsiini oma patsientidele soovitada. Teisalt on selle vaktsiini koostisosad katsetusel ka teistes vaktsiinides, näiteks Johnson & Johnsoni vaktsiinides, mida kaalutakse ka Euroopa liidu liikmesriikides katsefaasi viia.

Ka USA toetab aktiivselt võimalikke vaktsiinitootajaid. Hetkel on seal testfaasis kaks vaktsiini, Moderna ning Pfizeri nimelistelt ettevõtetelt. Neist lootustandvam on esimene, millesse USA valitsus investeeris 1,5 miljardit dollarit. Otsus tehti teatavaks vastusena Putini teatele esimesest kasutusele võetud vaktsiinist - samuti 11. augustil.

Kõige selle kõrval toimub vaktsiinide väljaarendamine ka Hiinas. Seal on kolm vaktsiini kolmandas katsetusfaasis, neist kõige lootustandvam ettevõtte Sinovac CoronaVac, mida on testitud üle 11 000 inimese peal Brasiilias ja Indoneesias.

Kuigi kõik riigid on eitanud "vaktsiinisõda", siis miljardiäris on hetkel palju mängijaid, kes püüavad esimesena toimiva vaktsiini turule tuua.

Eestis kahtlejaid palju

Sotsiaalministeerium avaldas Turu-uuringute AS-i käest tellitud uuringu, milles uuriti inimeste suhtumist koroonaviirusesse.

60 protsenti vastanutest laseks end koroona vastu kõhklematult vaktsineerida, 34 protsenti ka juhul, kui vaktsiin saab olema tasuline. 21 protsenti vastanutest kahtles, teadmata, kas laseks või mitte end vaktsineerida. 19 protsenti vastanutest oli vaktsineerimise vastu. Peamise põhjusena toodi välja usaldamatust uue vaktsiini osas, peljates selle ohutust või efektiivsust.

Sellise statistikaga on Eesti positiivselt ees mitmetest läänepoolsematest riikidest. Delfi kajastas, et mitmete uuringute järgi võib vaktsiinist keelduda kuni pool elanikkonnast, nagu näiteks on olukord USA-s või Saksamaal.

Üheksandas "Valeinfo: paljastatud" saates võtame läbi ja lõhki luubi alla koroonavaktsiinid. Selle, mida me täna koroonavaktsiinist teame, millist valeinfot selle kohta levib ning kuidas ümber lükata vaktsiinidega seotud hirme ning muresid. Arutavad ajakirjanikud Heliis Nemsitsveridze ja Martin Laine.

Kas oled märganud eksitavat teavet,
võltsuudiseid, desinformatsiooni?

Anna meie uurivale toimetusele teada!