26. mail vallutasid maailma šokeerivad videokaadrid mustanahalise USA kodaniku George Floydi surmast jõhkrate politseiametnike käe läbi. Pärast seda tabasid ühendriike rahutused, mille vältel on pilt muutunud aina mürasemaks. Pahatahtlikud aktivistid “mõlemalt poolelt” hakkasid konstrueerima narratiive, mis ühiskonda lõhki rebivad.


Brutaalne politseinik, järelikult rassistlik Trumpi toetaja

Floydi surmaga seotud politseiametnikud eemaldati töölt. Kiiresti politseivägivalla üleriigiliseks sümboliks saanud Derek Chauvin võeti vahi alla ning talle esitati süüdistus tapmises.

Vähem kui 24 tundi pärast saatusliku video ilmsikstulemist täitusid sotsiaalmeediakanalid uuesti Chauvini fotodega.

Seekord poseeris ta kord Trumpi valimisüritusel, kord peas presidendi toetajate kaubamärgiks saanud Make America Great Again nokamüts, millel ‘America’ asendatud sõnaga ‘white’.
Narratiiv oli selge: Chauvini näol oli tegemist rassistliku Trumpi toetajaga.

Pildil olev isik ei ole George Floydi tapmises süüdistatav Derek Chauvin, kuid see ei takistanud valeinfo tulval massiliselt levimast.

Kuid ühelgi sotsiaalmeedias levinud fotol polnud tegelikult tapmises süüdistatavat Chauvini. Tegemist oli ilmselgelt erinevate inimestega. Fotosid ei tulnud isegi töödelda, piisas vaid eksitavatest allkirjadest, et vale levima läheks.

Trumpile varasemalt meelehärmi tekitanud Twitteri faktikontroll kaitses siinkohal presidendi mainet ning märkis sellised postitused valeinfoks. Chauvini isikut kasutati aga infooperatsioonides ära korduvalt edaspidigi.

Mõistagi ootab ühiskond, eriti mustanahaline kogukond, jõulist reaktsiooni politsei brutaalsele käitumisele. Kuid ootamata ära tapmissüüdistust, läks juba varakult levima näiteks narratiiv, et Chauvini hoitakse vahistamise asemel hoopis politsei kaitse all. Seda libauudist jaganud Twitteri-lehekülg on tänaseks maha võetud.


Trumpi-vaenulikke manipulatsioone leidub sotsiaalmeedias palju. Näiteks töödeldud foto Adolf Hitlerist, "hoidmas" piiblit sarnasel moel, nagu tegi seda USA president Trump:

Uus on vana, vana on uus; head on pahad, pahad on head


Kas rahvas on vägivaldne või on seda hoopis USA politsei? Sotsiaalmeediakanalitest võib leida tõendeid mõlema kinnituseks. Tihti võib kohata ka Eesti Facebooki või Twitteri lõimetes sõnasõdasid, kus üks või teine osapool enda väidete kinnituseks selliseid näiteid muudkui ritta laob.

Arvukad neist näidetest võivadki olla adekvaatsed. Bellingcati ajakirjanik Nick Waters on kaardistanud enam kui sada juhtumit, kus USA politsei on vägivaldselt rünnanud ajakirjanikke, kellest enamik on end selgelt pressina ka tuvastatavad. Olukordi, kus politsei on rünnanud ka rahumeelseid protestijaid on talletatud lugematul arvul. Louisville’i linnapea Greg Fischer vallandas 1. juunil kohaliku politseiülema, kuna politsei oli väidetavasti tulistanud surnuks süütu restoraniomaniku David McAtee. Vallandamise peamine põhjus oli tõsiasi, et ükski politseinik polnud sisse lülitanud rinnakaamerat.

Samal ajal on relvastatud meeleavaldajad korduvalt tulistanud ja tõsiselt haavanud ka politseinikke ning tapetud on näiteks ka üks tänaval ohutust taganud FBI ametnik. St Louis' linnas hukkus tulistamise käigus 77-aastane endine politseikapten David Dorn, kes turvas kohalikku kauplust. Tapmise täpsemad asjaolud on hetkel teadmata. On keeruline öelda, kui palju on meeleavalduste ajal hukkunuid täpsemalt.

Niigi segases ja võikas olukorras üritatakse ühe või teise osapoole süüd näidata suuremana, kui see seda on.

Näiteks on levinud tõendamata narratiiv, et politsei käib ise vara lõhkumas, et protestijaid halvas valguses näidata.

Konkreetse video puhul on levima läinud kuulujutt, et tegemist on St. Pauli politseijaoskonna töötaja Jacob Pedersoniga. Sellisel väitel on Twitteris enam kui 300 000 meeldimist ja 120 000 jagamist:


Politseijaoskond kinnitab, et tegemist on libauudisega.


Mõistagi tekitavad politsei ametlikud kanalid hetkel USA ühiskonnas omajagu umbusku. Faktikontrolli portaalid Snopes ja FactCheck on aga võtnud seisukoha, et tegemist on kinnitamata väidetega, sest seni avalikult kättesaadavad tõendid videol näha oleva isiku kinnitamiseks on ebapiisavad.

Sarnane kuulujutt, et politsei üritab ise olukorda eskaleerida, levinud ka koos kaadritega, millel politseiametnikud peksavad pealtnäha sisse autoklaase.

Kaader videost, millest nähtub, justkui politsei ise lõhub enda auto klaase.


Tegelikult oli sõiduk katki juba enne ning politseinikud eemaldasid vaid ohtliku klaasi, mis oli lõhkumisest alles jäänud:

Sotsiaalmeedias kerkivad üles vanad videod, teisest ajast, kohati suisa teistest riikidest. Nii võib protesti ulatust võimendada 2016. aasta McDonaldsi tulekahju:

Breaking911 oli Twitteri-konto mis tegeles valeinfo levitamisega ja kogus kümneid tuhandeid jälgijaid enne, kui Twitter konto sulges.

2015. aasta plahvatus Hiina Tiajini linnas, mis ristitakse jaoskonna plahvatuseks USAs:

Valeinfo, et politseijaoskond lendas õhku.


kaader telesarjast “Designated Survivor”:

Üks näide massiliselt levinud postitustest, milles kujutatu pärineb tegelikult hoopis telesarjast.

...kaadrid kassahitist "World War Z":

Kaadrid apokalüptilisest filmist "World War Z" kõrvuti "kaadritega" rahutustest. Pilt pärineb Eesti sotsiaalmeediast.

Kuid alati pole vaja kaadritega mängida, piisab vaid narratiivi ehitamisest.

Nii võib video mehe oimetust peksmiseks olla üheaegselt tõend enda pisipoodi kaitsnud süütu mehe kallal jõhkrutsenud protestijate brutaalsusest:

…kui ka tõend matšeetega protestijaid rünnanud hullust:

Selliste narratiivide leviku ulatust näitab ka asjaolu, et eelpool nimetatud intsident leidis esimeses kontekstis kasutust president Trumpi pöördumises osariikide kuberneride suunas.

Politsei versiooni järgi ründas mees tõepoolest matšeetega juhuslikke protestijaid ning inimesed ründasid rusikate ja kividega meest vastu, tekitades talle tõsised kehavigastused. Twitteris levitati kuulujutte nii mehe surma kohta kui ka selle kohta, et ta kaitses enda poodi, mis kumbki ei pea paika. Iga külje pealt inetu ja rumal lugu, kuid õnneks on peategelane elu ja tervise juures.

Valge Maja ametlik Twitterikonto levitas ka kuulujuttu, et antifašistlik äärmusliikumine antifa on meeleavaldustele sokutanud telliseid:

Huvitav on, et levib ka täpselt vastupidine narrativ: et telliseid paigutab meeleavaldustele hoopis valitsus või politsei. Seni pole alust uskuda kumbagi varianti sellest vandenõuteooriast.

Antifa narratiiv: mugavalt nähtamatu vaenlane


President Donald Trumpi sõnul kavatsevad Ühendriigid määratleda antifa liikumise terrorirühmituseks, süüdistades seda USA linnu tabanud vägivallalaines.

See ajendas sotsiaalmeedia trollid mobiliseeruma. Peagi pärast Trumpi sõnavõttu tekkis Twitterisse lehekülg ANTIFA_US.

Lehekülg säutsus ähvardava pöördumise: “Tonight we say ’F--- The City’ and we move into the residential areas… the white hoods…. and we take what’s ours …” (tõlge: täna on see päev, mil ütleme ‘p*rse see linn’, liigume elurajoonidesse, valgete rajoonides ja võtame, mis on meie...)

Hirmutav postitus muutus viraalseks, kogudes tuhandeid jagamisi ja kommentaare.

Twitter eemaldas vaenuõhutava postituse ja seda levitanud Twitteri-kasutaja. NBCNewsile kinnitas sotsiaalmeediakanali pressiesindaja, et tegemist oli paremäärmusliku rühmituse Identity Evropa trollimiskatsega.

Muide, ka Eestis registreeriti 1. juunil antifa.ee domeen ning loodud vastav Twitteri-kasutaja, millel on nüüdseks tuhatkond jälgijat. Tõsi, enamik neist paistavad olevat varikontod: jälgijate arv on ilmselt ostetud mõnelt teenusepakkujalt.

Antifa Eesti Twitterilehekülg äratab kahtlust just varikontode abil loodud jälgijaskonna tõttu.

Anfifa kurjust ja organiseeritust on võimendatud arvukatel kordadel. Pärast Trumpi avaldust hüppas süvariigi-vandenõude tootmise koondnimetuse QAnon all tuntud liikumisega seotud postituste arv Twitteris kümnete tuhandete võrra. Näiteks läks Twitteris taas levima levima antifa “käsiraamat”, mille järgi maksab George Soros protestijatele raha, et olukorda eskaleerida. Tegemist on libainfo taaskasutamisega. Sellist narratiivi “lekkinud käsiraamatust” on ehitatud juba 2015. aasta rahutustest saati.

Buzzfeedi ajakirjanikud Jane Lytvynenko ja Craig Silverman (sõnapaari fake news esimene populariseerija) on kaardistanud enam kui 40 USA sotsiaalmeedias levinud valeinfo narratiivi. Ja tõepoolest võib märgata, kuidas kord üritatakse näidata halvas valguses meeleavaldajaid, kord politseid, kord vabariiklasi, kord demokraate.

Kes või mis on kurikuulus antifa?
Trumpi kriitikud on selgitanud, et antifa ei saa olla terroriorganisatsioon. Esiteks samal põhjusel, miks ei ole seda paremäärmuslikud rühmitused, näiteks Ku Klux Klan. USAs ei saa kodumaiseid liikumisi kuulutada terroriorganisatsiooniks.

Teiseks, erinevalt KKK-st, ei ole antifa üleüldse organisatsioon struktuuri, juhtimise või liikmetega. On võimatu öelda, kes on antifa “liikmed”. Liikumine koosneb kohalikest ebamäärastest rakukesteks, mille taha aktivistid koonduvad. 

Valge Maja pole siiani selgitanud, kust pärineb Trumpi eeldus, et meeleavalduste põhisüüdlane on antifa. 
Seda teemat põhjalikult uurinud USA Rutgersi ülikooli ajaloolane Mark Bray, kes on antifašistide liikumisest kirjutanud ka raamatu, kirjutas Washington Postile, et kindlasti on liikumisel meeleavaldustel oma osa ning ilmselt on liikumise esindajate seas omajagu anarhistlike inimesi, kes praeguseid rahutusi ja nende eskaleerumist toetavad. Küll ei pea ta tõenäoliseks, et neid inimesi oleks piisavalt, et organiseerida massiivseid rahutusi üle kogu riigi, kõikides osariikides. FactCheck portaalile kinnitasid mitmed poliitikud ja eksperdid, et ilmselt on rahutuste toimumises roll arvukatel gruppidel (nii oportunistlikud üksiküritajad, vasak- kui paremäärmuslikud kui ka välisjõud), igaühel oma eesmärgid. Sama järeldab ka Reuters, tutvununa USA sisejulgeolekuorganite ametlike dokumentidega. New York Times kirjutab, et antifa on leidnud mainimist enam kui pooles miljonis postituses, mis seotud USA rahutustega.

Twitteri faktikontrolli kohutav või ideaalne ajastus?


Ameerika Ühendriikide president valitakse nelja kuu pärast. Arvestades, millised maratonid on sealsed valimiskampaaniad, on tegemist lühikese ajaga. Seetõttu oli Twitteri valik just nüüd Trumpi faktikontrollida vastuoluline otsus.

Trumpi kurikuulus faktikontrollitud postitus.


Ka ilma küsitava ajastuseta, on poliitiku faktikontrollimine sotsiaalmeediaplatvormi poolt pretsedenditu samm. Mõistagi reageerisid Trump ja tema parteikaaslased raevukalt.

Fox News vahendas ka Facebooki looja ja tegevjuhi Mark Zuckenbergi kriitikat Twitteri valikute suunas.

Kuidas nii? Facebook faktikontrollib ju samuti sisu.

Erinevalt Twitterist on Facebook lahendanud faktikontrollimise meediapartnerite abil, kelle hulgas on ka Delfi*. Sellega saab Facebook vältida muutumist ise väljaandeks, jättes vastutuse faktikontrollimisel eelkõige meediaettevõtete kanda.

Kuid ka partnerite programmis ei ole lubatud faktikontrollida poliitikuid. Zuckenberg selgitas Fox Newsile, et poliitilist debatti jälgitakse niigi juba luubiga ning tema hinnangul pole sotsiaalmeedial vaja selles olukorras osapooleks muutuda.

Kuid Twitter nii ei arva. Faktikontrolli märgete üle otsustab sotsiaalmeediaplatvorm ise. Ja selle vilju on nad juba pidanud “nautima”. Esiteks kriitika teiste meediakanalite poolt, juhtimaks tähelepanu ebatäpsustele faktikontrollis. Teiseks võtsid Trumpi-pooldajad ja faktikontrollimise vastased pulkadeks lahti faktikontrolli märke lisanud Twitteri osakonna töötaja isikliku elu. Peagi võis näha tuntud USA konservatiivse tabloidi New York Posti esikaanel seni vähetuntud Twitteri töötaja Yoel Rothi pilti märkega: “Säutsuministeerium. Tutvuga ühe Twitteri "neutraalse" faktikontrollijaga”.

Juba peagi poseeris New York Post esikaanega ajakirjanikele president Trump isiklikult, tutvustades enda uut ideed sotsiaalmeediakanalitele päitsed pähe ajada.

Trump andis välja presidendi määruse sotsiaalmeediakanalite õiguste piiramiseks.

Taaskord ütlevad eksperdid, et tegemist pole põhiseaduspärase määrusega ning see ei lähe ilmselt läbi, teised usuvad, et sellise määruse mõju oleks jõustumisel Trumpi soovitule suisa vastupidine: see sunniks sotsiaalmeediakanaleid just enda sisu rohkem kontrollima ja piirama.

Debatt Twitteri ja Trumpi omavahelisest armastus-vihkamise suhtest (Trumpil on Twitteris märkimisväärsed 80 miljonit jälgijat) peatus esialgu massirahutuste tekkega. Kuid sai kiiresti hoo uuesti sisse, kui Trump taas säutsuma hakkas.

“Kui algab rüüstamine, algab tulistamine,” säutsus USA president rahutuste esimestel päevadel. Twitter märkis postituse vägivalda õhutavaks. Twitter pidas märget lisades silmas ka väljendi rassistlikku taaka USA ajaloos.

Sama postitus ilmus seejärel Valge Maja ametlikule Twitteri-kontole. Ka riigiasutuse postitus märgiti vägivalda õhutavaks ning selle meeldivaks märkimine, kommentaarita edasi jagamine ning kommenteerimine keelati ära.

Twitteri väitel õhutab nimetatud postitus vaenu. "When the looting starts, shooting starts" omab USA ajalooliselt rassiliselt laetud taaka, kuna väljendit on varasemalt kasutatud eelkõige rassistlikus kontekstis.


Kuigi tegemist pole faktikontrolliga, tegeleb Twitteris valimiste ajal kommuuni reeglite rakendamisega sama "twitter integrity" meeskond.

Riigiasutuse info märke alla panemine oli juba statement: sotsiaalmeediaplatvormi faktikontrollid poliitikutele tulid selleks, et jääda. Olgu kontrollitavaks kas või president või Valge Maja isiklikult.

Ja nii võibolla mitte ainult Twitteris.

Facebooki vastandumine Twitterile on võtnud vahepeal uue pöörde. Näoraamatu olulised töötajad leiavad, et ka Facebook peaks Trumpi postitustega “midagi ette võtma”. Vastuseis Facebooki tegevjuhi väljaütlemistele ettevõttes sees kasvas suisa protestiaktsiooniks, mille käigus kümned töötajad otsustasid teha “digitaalset” tööluusi, et toetada protestiaktsioone USAs.

Ülipopulaarne sotsiaalmeediakanal Snapchat otsustas eile samuti Trumpi postitusi piirama hakata.

Nii on sotsiaalmeediakanalid samasuguseks sõjatandriks nagu Ameerika Ühendriikide suurlinnad. Tõesed faktid on, nagu selgub, olulisemad kui kunagi varem ning Twitteri poliitika laiem toetamine ja selle ülevõtmine teiste sotsiaalmeediakanalite poolt tõenäolisem kui kaks nädalat tagasi.

Nii nagu riigijuhid, seisavad ka infosõtta sattunud sotsiaalmeediakanalite juhid väga keeruliste valikute ees, mis võivad sotsiaalmeediat igaveseks muuta.

*Siinkirjutaja on ka ise Facebooki faktikontrolli partner.

Kas oled märganud eksitavat teavet,
võltsuudiseid, desinformatsiooni?

Anna meie uurivale toimetusele teada!