ÜRO rekordpikk kliimakohtumine lõppes ummikseisuga: mingit konkreetset plaani enne järgmist aastat ei tule
Väsinud delegaadid jõudsid kokkuleppele ennekõike ühisavalduses, väljendades vajadust suuremate ambitsioonide seadmiseks kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel. Oma tegevusplaanidega lubati aga välja tulla järgmisel aastal toimuval kohtumisel, vahendab uudistekanal BBC.
Valitsused lubasid vähendada ka lõhet teadlaste soovituste ja tegeliku olukorra vahel.
Ajaloo pikimate kliimakõneluste olulisimaks saavutuseks peetakse aga siiski nende elushoidmist, sest veel laupäeval teatati väga tõsisest ummikseisust. Teist nädalat väldanud läbirääkimised jõudsid nimelt läbikukkumise äärele, sest konsensust, kuidas kliimamuutustega võidelda, ei suudetud saavutada. Arutelud, mis pidid lõppema juba reedel, jätkusid tänaseni.
Tšiili, kes tippkohtumist tüüris, pakkus laupäeval välja ühisavalduse teksti, mis osutus nii arengumaade kui ka majanduslikult arenenumate riikide delegatsioonidele vastuvõetamatuks.
Aktivistid lootsid, et kliimameeleavalduste taustal on riikidel soov probleemiga jõuliselt tegeleda ning suudetakse kokku leppida 2015. aasta Pariisi kliimaleppe eesmärkide rakendamises, sh maakera temperatuuri tõusu hoidmises alla kahe kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega.
Õhtu jooksul sai aga selgeks, et huvi astuda konkreetseid samme kliimakatastroofi vältimiseks riikidel ei ole. "Tundub, et me liigume ambitsioonikuse osas vastupidises suunas ajal, kui peaksime kutsuma üles kvanthüppele vastassuunas," tõdes laupäeval Vaikse ookeani lääneosas asuvate Marshalli saarte kliimasaadik Tina Stege.
Väikesaarte ühenduse AOSIS läbirääkimisrühma juht Carlos Fuller nentis, et teadusele viidatakse kohtumisel üha vähem ning suuri ambitsioone ei soovita võtta. "Tõepoolest näib, et eelistame pigem tagasi kui edasi vaadata," tõdes Carlos Fuller.
Vaidlusi on tekitanud küsimus, kes ja kui suures mahus peaks kasvuhoonegaaside heidet vähendama ning kes peaks korvama rahalise kahju, mis tuleb kliimakatastroofi tagajärgedest. Ühtlasi ei suudeta saavutada üksmeelt, kuidas viidata arvukatele teaduslikele hinnangutele kliima tuleviku kohta.
Murelike Teadlaste Ühenduse esindaja Alden Meyer lisas, et ühisavaldusse, mis laupäeval esitati, jäeti lisamata üleskutse riikidele suurendada oma heitkoguste vähendamise lubadusi.
Algatust üritas teiste seas blokeerida ka USA, mis on üks maailma suurimatest saastajatest. Riigipea Donald Trump teatas juba 2017. aastal Pariisi kliimaleppest taandumisest, põhjendades seda majandushuvide esikohale seadmisega.
Väikeste saareriikidel, Euroopa Liidul ja arenguriikidel paistis aga olevat soov kliimaplaane tugevdada.
