Tulikuumas Kataris jahutavad konditsioneerid õhku ka tänavatel, tekitades samas uusi kasvuhoonegaase
Riigis, kus suvised temperatuurid ulatuvad 46 kraadini, on juba alustatud õhu konditsioneerimist jalgpallistaadionidel, valmistudes 2022. aastal toimuvaks MM-iks, mis kuumuse tõttu toimub novembris, vahendab The Independent.
Hiiglaslikud õhujahutid on paigaldatud kõnniteedele ja vabaõhu kaubanduskeskustesse, et jahe tuuleõhk võimaldaks elul jätkuda.
Õhu konditsioneerimine on aga osa hoogu võtvast nõiaringist, sest konditsioneere tööle panev elekter toodetakse fossiilkütustest, mis paiskab õhku veelgi rohkem süsihappegaasi, mis muudab kliima veelgi kuumemaks.
Katar, mis on Maailmapanga andmetel maailma suurim kasvuhoonegaaside õhkupaiskaja elaniku kohta, kasutab 60% elektrist jahutamiseks.
Katari kogu jahutusvõimekus ja koos sellega saastamine peaksid 2030. aastaks 2016. aastaga võrreldes ligi kahekordistuma.
„Kui õhukonditsioneerid välja lülitada, on olemine väljakannatamatu. Ei ole võimalik efektiivselt funktsioneerida,” ütles Pärsia Lahe Uuringu- ja Arenguorganisatsiooni asutaja Yousef al-Horr ajalehele Washington Post.
Kiiresti kasvavad linnastud kogu Lähis-Idas võivad mõnede hinnangute järgi muutuda elamiskõlbmatuks, märkis Katari Keskkonna- ja Energiauuringute Instituudi vanemuurimisdirektor Mohammed Ayoub. „Me räägime 4-6 Celsiuse kraadi suurusest tõusust piirkonnas, kus juba on kõrged temperatuurid”
Olukord on kriitiline niiskuse tõttu. Kui õhuniiskus on väga kõrge, aeglustub või peatub aurustumine nahalt.
„Kui on kuum ja niiske ja suhteline niiskus on 100 protsendi lähedal, võib surra enda toodetud kuumusesse,” ütles Jos Lelieveld Saksamaal asuvast Max Plancki Keemiainstituudist.
Kataris on temperatuurid industrialiseerimise eelse ajaga võrreldes tõusnud üle kahe kraadi.
Seda kliimamuutuse ebaühtlase iseloomu ja ehitusbuumi tõttu, mis samuti mõjutab kliimat pealinnas Dohas.
Öösel langeb temperatuur seal suvel harva alla 32 kraadi ja 2010. aasta juuli kuumalaine ajal püstitati rekordiks 50,4 kraadi.
