"103 Eesti heategijat" on Delfi vabariigi aastapäeva traditsiooniline sari, mis keskendub sel aastal headele inimestele ja nende väärt tegudele. Kõiki heategijaid vaata siit!

Liidia alustas SOS Lastekülas pereabilisena, kuid juba õige varsti tehti talle ettepanek saada emaks. Peaaegu pikemalt mõtlemata olid nii Liidia kui tema abikaasa Robert nõus. "Nägin ajalehes töökuulutust, et Põltsamaa lasteküla vajab pereabilist. Mõtlesin, et kandideerin. Osutusin valituks ja algul töötasingi mõned kuud pereabilisena. Siis aga läksid eelmised perevanemad töölt ära ja perevanema kohta pakuti mulle. Et olin töötanud eelnevalt üle 25 aasta lasteaias oli lastega töö mulle väga meelepärane ja südamelähedane. Võtsin mõned kuud mõtlemisaega ning otsustasingi, et mul on veel ressurssi ja nii mõndagi pakkuda lastele, kes vajavad abi ja kodu," meenutab Liidia ise oma algust.

"Emotsionaalselt oli algul väga raske, nutsin tihti koos lastega. Kuid mul oli kõrval mu armastav abikaasa, kes mind ja lapsi igal sammul toetas. Kahjuks abikaasa eelmisel aastal lahkus," ütleb ta.

Liidia on imeline naine, kes on suure südame ja avali hingega. On juba legendiks saanud ütlus, et „Liidia ja Roberti koju sattudes on tunne, nagu oleks sattunud Muumimamma ja Muumipapa juurde.“

"Enamasti pakub see töö ikka rõõmu, kuid on olnud ka hetki, kui mõtlen, kuidas edasi? Aga rasketel momentidel lihtsalt istume ja räägime, räägime… Oleme alati leidnud mingigi lahenduse," sõnab pereema ise.

Peres hoitakse väga kokku ja tehakse kõike koos, olgu see siis seenel käimine või aiamaa eest hoolitsemine. Ka õppimine on nende peres Liidia südameasjaks, kõiki oma lapsi on Liidia õpetanud ja tagant utsitanud, kuid seda kõike läbi mängu ja igapäevaste tegemiste. Kogu maja on laitmatult korras, selles on pereema suureks eeskujuks.

Rasketel hetkedel istume ja räägime

Liidia pere lapsed on kõik väga sportlikud, kes uisutab, kes mängib palli, kes tantsib. Peres on väga suur ja uhke kapp, mis kõik medaleid paksult täis. Kui lapsed koolist tulevad või suuremad lapsed, kes kodunt juba välja lennanud, külla tulevad, siis jutustatakse üksteisele päevasündmustest ja lobisetakse elust ja ilmast tunde.

"Meie pere lastest on sirgunud tublid ja targad noored inimesed. Kaks neist on juba hariduse omandanud ja on oma elu peal. Kaks õpivad kõrgkoolides, üks noormees, kes on ka üliõpilane, teenib aega kaitseväes, üks noormees õpib kokaks ja noorim õpib 10. klassis," kirjeldab Liidia ise.

Selles peres ei häbeneta kallisid, ei küsida ega anda. Igal hommikul saab iga laps päevaks kaasa suure ja kaitsva Memme kalli. Lapsed tunnevad ju ära, kui inimesed on nende jaoks päriselt olemas ega tee asju moe pärast.

Lõpetuseks: mida on lapsed Liidiale endale kõige rohkem õpetanud? "Et igale olukorrale on lahendus!"

Vaata projekti "103 Eesti heategijat" kõiki heategijaid siit!