Eelviimase europarlamendi valimiste väljapaistvama numbrina astus Delfi tööintervjuu komisjoni ette üksikkandidaadina tugevate parteide vastu tulle astunud endine keskerakondlane Raimond Kaljulaid.

Kaljulaidil tuli alguses pareerida intervjueerijate risttuld, milles päriti, miks ta arvab, et kaugel Europarlamendis suudab ta 700 saadikus eas üksiku hundina rohkem teha kui riigikogus ja kas ta Brüsselisse minnes mitte Jüri Ratasele hoopis suurt teenet tee?

„Ma olen kuulnud jah, et Keskerakonna ridades leitakse, et peaks mu kampaaniat toetama – saadaks mind Brüsselisse ära, oleks üks mure vähem. Ärgu lootkugi. Mul saab olema meeskond ja büroo siin Tallinnas, kavatsen olla väga aktiivne Eesti poliitikas,“ väitis ta vastu.

Aga ometi, kas Kajulaid ei teinud hiiglaslikku valearvestust Keskerakonnast lahkumisega, kuhu ei jäänud peale seda silmapaistvat alternatiivi Jüri Ratasele?

Keskerakonna Titanic

„Tõele au andes mind liiga palju ei huvita, kas Jüri Ratas hingas kergendatult või mitte. Jüri Ratasel ei õnnestu suure tõenäosusega oma usaldust suure osa Eesti ühiskonna eest taastada,“ märkis Kaljulaid ja teatas, et on vaid aja küsimus, kui Ratas lendab ajaloo prügikasti.

Ja Keskerakonnale ennustas ta sisuliselt sama saatust – parteid ootab lootusetu kokkupõrge jäämäega. „Kas Keskerakond on järgmistel valimistel enam üldse tegija või läheb sama teed, mis Koonderakond. Võibolla praegusel hetkel oleks Keskerakonna peal istumine väga tore ja mugav, kuid praktikas sama, mis väga hea kajut Titanicul,“ põrutas ta.

Nõme kiusamine

Kaljulaid nentis tööintervjuul, et üheks põhjuseks, miks ta EKRE-ga leivad ühte kappi pannud Keskerakonnast lahkus, oli koalitsioonileppesse pandud lubadus hakata muutma põhiseadust nii, et abielu käsitletaks vaid mehe ja naise vahelise liiduna.

„Mul on ka geiringkondades palju häid sõpru. Valitsusparteid tahavad läbi viia mingit täiesti absurdset rahvahääletust, et põhiseadusesse kirjutada sisse, et abielu tohib olla vaid mehe ja naise vahel. Kindlasti on see üks tegur minu jaoks, sest see on inimvaenulik ja nõme kiusamine. Mida halba on Jüri Ratasele ja teistele valitsuse osapooletele teinud seksuaalvähemused? Nende kaitset pean ma samuti väga oluliseks.“
Tööintervjuud vaadates saad veel teada…
-Kuidas Raimond Kaljulaid seletab Keskerakonna pikaajalist liikmelisust aegadel, kui skandaalid, kriminaalasjad ja kahtlused partei rahastamise kohta olid pidevalt arutluse all?


-Kas ta avalike suhete ajajana on rahvale musta valgeks rääkinud?


-Kas tema Põhja-Tallinna linnaosa vanema kogemus on ikka piisav, et esindada Eestit „peaministrite vanadekodus“?


-Mitu ülikonda on tal kodus varuks, millist heategevusorganisatsiooni kutsub ta toetama ja mida ostab esimese europarlamendi palga eest?

Vaatamata sellele, et üksikkandidaatide olukord on võrreldes parteidega Eesti valimissüsteemis raskem, oli Kaljulaid tööintervjuul väga kindel oma edus. „On üsna tõenäolise, et pääsen europarlamenti! Mul siiani on läinud poliitikas ja valimistel küllalt hästi, siis küllap mul läheb ka tulevikus hästi,“ leidis ta.

Ei ütle, ei ütle

Küll aga muutus ta väga kidakeelseks, kui jutt läks kampaania rahastamisele. Kes rahastab Kaljulaidi europarlamendi valimiskampaaniat?

„Seda te saate lugeda peale valimisi Erakondade järelevalve komisjonile (ERJK) tehtud aruandest.“

Aga kui suur eelarve on?

"Eelarve on suur."

Kas te ise ka panete sinna?

"Loomulikult."

Kas võite öelda, palju ise panete sinna?

"Panen ise ka olulisel määral ja igale inimesele, kes rahastab mõnda valimiskampaaniat, on oluline teadmine, et see kandidaat ise samamoodi valmis panustada."

Aga kui palju?

"Ma ei ütles seda numbrit teile, selle te saate teada ERJK aruandest peale valimisi, ja siis saame sellest rääkida."

Kaljulaid seletas oma mitmekordset keeldumist rahast rääkida sooviga mitte anda konkurentidele eelist ning võrdselt mängureeglitest kinni pidamisega.

„Võin teile kinnitada, et ei ole kavas valetada, varjata ega saada imelikest allikatest rahastust. Aga mängureeglid peavad olema võrdsed. Kui Eesti suuremad erakonnad praegu avalikustaksid oma tegelikud rahastamisallikad, siis teeksin seda ise ka suurima hea meelega. Praeguse hetkel on tegemist infoga, millest konkurendid oleksid väga huvitatud ja selles mõttes on mõistlik, et aruanded avaldatakse peale valimisi.“