Sotsiaalministeeriumi poolt väljastatud vaktsineerimise plaanil teatatakse, et eesmärk on vaktsineerimisel kaitsta enim haavatavaid Eesti elanikke ehk riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda kui teistel või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, näiteks tervishoiutöötajad ja hoolekandeasutuste elanikud.

Eesti eesmärgiks on saavutada seega võimalikult kõrge hõlmatus vaktsineerimisega riskirühmade hulgas ning võimaldada 2021. aastal kõigile Eesti elanikele vaktsineerimist COVID-19 haiguse vastu.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste
toimepidevust tagavatele inimestele ning riskirühmadele.

Nendeks on:
• tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed – ca 30 000 inimest;
• hoolekande asutuste töötajad ja elanikud – ca 25 000 inimest;
• kõik üle 70 aastased inimesed ja teatud diagnoosidega inimesed (Tabel 1) – ca 260 000
inimest.

Haigused ja seisundid, mis viivad su riskirühma

  • diabeet
  • rasvumus
  • krooniline bronhiit
  • emfüseem
  • KOK (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus)
  • raskekujuline astma
  • astmaatiline seisund
  • bronhektaasiatõbi
  • tsüstiline fibroos
  • onkoloogilised patsiendid
  • kardioloogiliste haigustega
  • neerupuudulikkus
  • kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad haigused
  • organtransplanteeritud patsiendid
  • primaarse immuunpuudulikkusega patsiendid
  • hematoloogilised, reumatoloogilised, gastroenteroloogilised, neuroloogilised patsiendid, kes on saanud viie aasta jooksul immuunsupresseerivat ravi

Vaktsineeritav:

  • saab teavituse oma perearstilt ja eesti.ee kaudu, et kuulub vaktsineerimise sihtrühma ja tal on võimalus end vaktsineerida lasta;
  • saab lugeda vaktsineerimise kohta üldist ja COVID-19 vaktsineerimise spetsiifilist infot
  • Terviseameti lehelt www.vaktsineeri.ee;
  • saab soovi korral teavitada Ravimiametit vaktsineerimise järgselt tekkinud võimalikest
  • kõrvaltoimetest;
  • saab meeldetuletuse teise doosi ajast;
  • saab vajadusel nõu küsida telefoni teel


Sotsiaalministeerium teatab: "Inimeste ettevaatlikkus uue vaktsiini suhtes on mõistetav. Seepärast on oluline olla empaatiline ning väljendada austust inimeste küsimuste, hirmude ja ärevuse suhtes, tõsta inimeste teadlikkust ravimiohutuse tagamise süsteemist Euroopas. Pakutav informatsioon peab andma inimestele kindluse, et Euroopa Komisjon annab vaktsiinile müügiloa alles siis, kui Euroopa Ravimiamet on hinnanud kõiki vajalikke andmeid, sh ohutust ja efektiivsust. Kuigi protsess on olnud tavapärasest kiirem, mingeid järeleandmisi vaktsiinide ohutuse või efektiivsuse osas ei tehta."
Eestile on planeeritud:

  • AstraZeneca eelostulepingust 1 330 000 doosi;
  • Jannsen Pharmaceutica NV eelostulepingust 300 000 vaktsiinikuuri;
  • Pfizer/BioNTech eelostulepingust 603 876 doosi.

Loe terviklikku dokumenti:

Vaata, kuidas vaktsiin Eestisse jõuab.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!