Vastuseid jagasid viroloog Irja Lutsar, kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov ja terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal Mari-Anne Härma.

Eksperdid vastasid kümnetele erinevatele küsimustele, sh näomaskide kandmise, vaktsiinide, ravi, testide ja testimise kohta.

Kuidas siis ikkagi lood on? Kas maskiga või maskita?

I.L: ma alustaks sellest, et ma ei soovitaks teil ära oodata seda, kuni Jüri Ratas käsib teil maski ette panna, ei ole see kellelgi keelatud, paneme ise maski ette, jällegi seal, kus on suletud ruumid, kus ei ole 2-meetrise distantsi hoidmine võimalik. Õues sporti tehes, tõenäoliselt kodus, kui teil ei ole seal ühtki koroonapositiivset, siis seda ei ole vaja teha. Aga kui teil on koroonapositiivne kodus, siis tuleks ka seal mask ette panna. Selline on see praegune soovitus.

M-A.H: oma enda mõistus peab siin rolli mängima. Et kui meil on vähegi kahtlus, et meil võib olla ümber inimesi, keda me ei tea, kas nad võivad olla nakkuskandjad või mitte, siis mask on täiendav abimeede. Ta ei ole võluvits, ta ei kaitse sind ainuüksi kõige eest. Aga maski kasutusele võtmine on täiendav meede, kuidas ennast ja teisi kaitsta.

A.P.: me ise kunagi ei tea, kui me nakatume. Ja see on väga oluline, et kui meil on umbes üks-kaks päeva asümptomaatilist kandmist, samal ajal me võime olla nakkusohtlikud, siis me peaksime austama teisi ja teiste vabadust ka mitte nakatuda. Selline hooliv suhtumine teise suhtes peab ikkagi praegu prevalveeruma ühiskonnas.

I.L: siia peaks võib-olla veel juurde lisama, et mask ei tähenda, et võib haigena tööle minna, või kui on juba isolatsiooni pandud, et siis võib ka kõik kohad läbi käia. Mask on üks meede kogu komplektist, et see on ka väga oluline meeles pidada.

Kui panna kaks maski näo ette, kas see kaitseb paremini, kui üks mask?

I.L: (muigab) see võibolla kaitseb paremini ja võibolla ei kaitse. Nagu on juba korduvalt öeldud, siis viirus tuleb maskidest läbi. See on väga väikene viirus, 30 nanomeetrit. Kui need augud teha nii väikesed, siis ei oleks enam hingata võimalik. Aga üldiselt võiks olla soovituse, et haiglates on kirurgilised-ühekordsed maskid, aga tavainimesel kõlbab riidest mask.

M-A. H.: kui me vaatame maske, siis ühekihiline mask läheb kiiremini niiskeks, tema kaitsevõime langeb, tema kaitsevõime ka teiste vastu langeb. Kui meil on mitu kihti selle maskil, siis ta on paratamatult parema kvaliteediga.

Väide: Maskid takistavad meie hingamist: väljahingatud õhk jääb maski pidama ja kokkuvõttes jääme haigemaks, kui enne olime. Mida te sellest arvate?

I.L: seda on väga palju uuritud, aga siin neid teaduspõhiseid andmeid on väga vähe, kuigi seda CO2, kui seda siin maski all mõõta, siis see kontsentratsioon on kõrgem kui ilma maskita, aga see ei tee veel inimest haigemaks. Aga mida tuleks veel meeles pidada, miks ei tohiks neid maske kanda päevade kaupa ja eriti ühekordseid maske korduvalt. Põhjus on see, et ka teised bakterid võivad selle maski külge kinni jääda ja need on palju resistentsemad keskkonnas - need ei hävine nii kiiresti ära. Ma ei tea, kas te, Arkadi, haiglas olete näinud mõnda inimest, kes oleks hingamisprobleemidega.

A.P.: ma pean ausalt tunnistama, siis otseselt mitte. Aga tõesti mõned patsiendid ei kannatagi maski. Juhul, kui on tegemist kopsukroonikuga, kellel on juba krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, temal ongi kõrge CO2 näitaja, temal ongi probleemid ja talle võibolla see mask ei sobi. Aga see ongi üks väike erand.

I.L: astmaatikud ja võibolla vaegkuuljad, kes loevad suu pealt, võibolla neile ei sobi, aga see ei ole enamus populatsioonist.

M-A.H.: üldiselt, kui see CO2 kogus läheb väga kõrgeks, siis inimesel tekib tugev ebamugavustunne ja tal tekib suur refleks see mask eest ära võtta. Aga teadmatult meil see CO2 kogus veres nii kõrgeks ei lähe, et me seda ei märkaks. Üldiselt tekib inimesel see tunne ja refleks ja siis see kaob kiiresti ära, kui inimene saab jälle normaalselt hingata. Aga üldiselt need maskid lasevad väga hästi õhku läbi ja neil, kellel peaks see tugev ebamugavustunne, nad saavad maski alati eest ära võtta ja hingata.

Mure: juba 10 minutit pärast maski kandmist tekib pearinglus ja tasakaaluhäired. Kas juhul, kui maskikandmine muudetakse kohustuslikuks, kas siis oleks võimalik saada näiteks perearstil tõend, mis sellest vabastaks?

I.L.: ma arvan, et me ei peaks minema tõendite peale. Kui inimesel ikkagi on selline olukord, nagu siin lugeja kirjeldas, siis tema maski ilmselt kanda ei saa. Usaldame üksteist, sest tõendi saab igaüks, aga kui inimene ikka ei saa kanda, siis ta lihtsalt ei pane seda ette.

M-A.H.: loodamegi sellele, et need, kes saavad kanda, need ikkagi kannavad just sellel eesmärgil, et kaitsta ja hoolida teistest ja kaitsta ka iseennast.

Üks lugeja tunneb huvi: kuidas oleks kõige parem viis korduvkasutava maski eest hoolitsemiseks? Kui tihti peaks seda pesema ja kas desinfitseerimiseks sobiks ka maski triikimine suurel kuumusel?

I.L: see sõltub sellest, kui palju see lugeja maski kannab. Kui ta kannab terve päeva, siis peaks olema rohkem kui üks mask. Aga piisab täiesti, kui panna kuuma vee sisse, hoida seda õhtul natuke seal ja panna mask kuivama, siis on see viirus ammu-ammu surnud. See viirus sellist kõrget temperatuuri ei kannata, et mingeid lisadesinfitseerimise ei ole vaja teha. Kui tahate triikida, siis triikige, aga see ei ole vajalik.

Miks peab kandma maski poes, kui seal ei ole lähikontaktis ühegi inimesega kahe meetri raadiuses üle 15 minuti?

I.L: see ei ole päris selge, kas ei ole, mõni kord on poes päris huvitavaid asju, jääd sinna vaatama ja proovima. See on nagu üks lisameede. Päris nii ka ei saa, et paneme kella ja vaatame, kaua ma olen. Ja ega see ei ole ka absoluutne, et 14 minutit ja see ei ole kontakt. Või WHO ütleb, et poolteist meetrit [tuleks vahet hoida], aga seda ei ole ka keegi täpselt mõõtnud, see on pigem ettevaatlikkusest lähtuv.

A.P.: ja ikkagi järjekorrad ka tekkivad paratamatult. Mõni inimene köhib, ootamatult aevastab, mis iganes või juhtuda. Ma arvan, et inimene, kes kannab poes maski, on igatahes paremini kaitstud.

M-A.H: mask on ikkagi ennekõike piisknakkuse eest sind kaitseb. Et kui keegi kogemata peaks aevastama, siis ta püüab selle sinu eest kinni.

I.L.: kui nüüd lausa olla poes ja müüja on läinud laoruumidesse, siis pole jah mõtet.

Miks on muutunud maskide kandmise seisukoht võrreldes kevadega? Toona soovitati neid pigem sümptomaatilistele, nüüd kõigile inimestele.

I.L.: eks me oleme selle epideemiaga väga palju õppinud, meil paljud seisukohad on muutunud. Sageli on öeldud, et teadlased ise ka ei tea, mida nad räägivad. Ega seisukohad muutuvadki. Veebruarikuus ei saanudki tulla kuskilt andmeid selle viiruse kohta ja maskide efektiivsuse kohta. Ütleme ka teiste viiruste kohta, gripiga oli uuringuid tehtud, aga neidki oli suhteliselt vähe. Ja üks asi, mis oli kogu maailmas, oli suur maskide puudus ja neid oli vaja säilitada sinna, kus on uuringut tehtud ja teada, et maskid töötavad - need on meditsiiniasutused. Kui tulid uued teadmised, siis tulid ka uued soovitused.

A.P: lisaks sellele ka asümptomaatiline kandumus, et inimene ei teagi, et ta on haige, aga levitab viirust. Sellises olukorras ongi hea, kui inimesel on mask ees ja ta kaitseb teisi inimesi.

I.L.: kevadel vaadati Sars-COV-1 viirust, mis ei olnud asümptomaatiliselt levitatav. Ja kõik arvasid, et see viirus on samasugune. Aga alles pärast tulid andmed, et viirus on ninas, mitte ainult kopsudes. Ja et nii sümptomaatilised kui asümptomaatilised levitavad, see teadmine ei ole ka päris jaanuarikuust.

Kas viirus levib ka silmade limaskesta kaudu ja mis kasu on sellisel juhul maskist?

M-A.H.: jah, levib küll, et kui ikkagi aevastatakse, siis need piisad võivad sattuda silma ja ka need silmad peaksid olema kaitstud. Seda eelkõige tervishoiutöötajatel, kes kannavad ka siis prille või visiiri.

I.L: aga see ei ole ikkagi peamine levikutee. Peamine levikutte on ikkagi rääkimisel, hingamisel, karjumisel, laulmisel jne. Tavainimesel on silmade kaudu seda raske saada, küll aga neil, kes on intensiivravipalatis, kus on viiruse kontsentratsioon kõrge.

Kuidas on visiiridega? Kas neid peab kandma koos maskiga või võib ka ainult visiiri kanda?

I.L.: visiir ei ole ikkagi selle haiguse vältimise kaitsevahend. Mask on ikkagi kaitsevahend. Visiir loodi omal ajal just silmade kaitseks. Mingil määral see visiir ikkagi kaitseb. Ütleme nii, et süljepiisad liiguvad ette, et need ei ringe ega lookle õhus, vaid liiguvad ette. Aga visiiri pealt need kukuvad siis maha, lauale näiteks.

A.P: ma arvan, et visiir koos maskiga on ideaalne kaitse. Aga ainult visiir ei ole kohe kindlasti nii tõhus. Ma soovitaksin kombineerida või kanda ainult maski.

Riikides, kus on maski kandmine kohustuslik ja trahvid ka hiiglaslikud, ei vähene kuidagi need nakatunute arvud. Näiteks Leedus tehti maskide kandmine kohustuslikuks ja siis toimus järsk haigestumiste kasv. Kuidas kommenteerite?

I.L: kui A juhtub ja B juhtub, siis see ei tähenda, et A ja B on omavahel seotud, paljud asjad juhtuvad paralleelselt. Nagu me algul ütlesime, need maskid üksinda ei tööta. Mask on ainult üks osa komplektist. Kahjuks ei ole ühtegi meetodid ja küll me teile siis ütleksime, kui see meede oleks olemas, kuidas täielikult seda viirust vältida. See viirus on nii väike ja kaval, et mingit absoluutset asja ei ole.

Väide: gripp on surmavam kui koroonaviirus.

I.L: neid arvutusi on tehtud ja ega lõplikku tõde ei ole. Väga raske on seda 1920. aasta Hispaania grippi kommenteerida, sest see oli hoopis teine aeg: ei olnud antibiootikume ja see võis olla väga surmav gripp. Järgnevad gripid, mis on olnud ja see viimane pandeemiline gripp, mis meil oli, selle suremus oli hoopis väike. On olnud kehvasid hooaegu. 2017-18 oli gripi mõttes kehv hooaeg kogu maailmas, mitte ainult Eestis. Kui räägime suremusest, siis see ei ole üks termin, siin on ka kümme erinevat asja, millest võib rääkida. Võib öelda, et infektsioonisuremuse kordaja on koroonaviiruse puhul 1, siis gripi korral on see 0,1. Võib-olla Hispaania gripp oli surmavam, aga need kaasaegsed gripid ei ole surmavamad olnud.

A.P.: võib öelda, et see Hispaania gripp oli tol ajal samasugune nagu koroona tänapäeval, aga tingimused olid teised. Inimesed, kes toona haigestusid, olid suurtes saalides, meditsiiniline abi oli nulli lähedal, puudusid ravimid, sh antibiootikumid tüsistuste raviks. See kõik kompleksis tekitaski väga kõrget suremust tol ajal, mis on kahjuks iseloomulik nii haigusele kui selle tüsistustele.

M-A.H.: kui vaadata tänaseid koroona vs gripi numbreid, siis koroona on ikkagi 10 korda surmavam kui gripp.

Väide: kui vaktsiin ühel päeval valmib, siis on ta tehtud kiirustades ning tegelikult ohuks meie tervisele.

I.L.: vaktsiinid saavad ühel päeval valmis ja ma olen lugejaga nõus: nii kiiret vaktsiini arengut ei ole minu silmad näinud, aga ma väga loodan, et ravimiametid ei lase turule mingit poliitilise nõudlusega vaktsiini. Hiljem tekkivaid kõrvalnähte aga meil lihtsalt ei ole aega uurida. Kui meil oleks normaalne aeg, siis me teeksime need vaktsiiniuuringud, nagu esialgu planeeritud olid, mis kestaks kaks aastat. On üks põhjus, miks need loomade koroonaviiruse vaktsiinid ei ole kunagi turule jõudnud. Nad ärgitavad immuunsussüsteemi üles, tugevdavad seda, ja vaktsineeritul võib metsiku viiruse poolt haigus raskemini kulgeda. Aga praegu nende lühiajaliste kõrvalmõjude kohta on regulaatorid öelnud, et kaks kuud pärast teist doosi peavad kõrvalnähud registreeritud olema enne, kui vaktsiinid turule lastakse. Ma arvan, et muud võimalust meil ei ole.

M-A.H.: vaktsiiniuuringutele on väga ranged reeglid, need faasid on mitmekordselt kontrollitud, seal on väga suur ekspertkomitee taga üle terve maailma, kes seda asja hindab. Nii sama ehku peale midagi turule ei lasta ja selles mõttes me saame kindlad olla, et kui ta saab müügiloa, siis ta on inimese kasutamiseks ikkagi ohutu.

I.L.: alati jääb mingi risk, kunagi miski ei ole 100%, seda teavad eksperdid sama hästi, aga meil ei ole aega oodata. Vaktsiinieksperdid ütlevad, et kolm miljonit inimest peaks olema ära vaktsineeritud enne, kui kõik kõrvalnähud välja tulevad, aga ma kardan, et maailmal ei ole lihtsalt seda aega praegu.

A.P.: igal ravimil on olemas oma kõrvaltoimed. Isegi kõige ohutumad ravimid omavad kõrvaltoimeid. Küsimus on ainult selles, kui suur protsent on neid inimesi, kellele need tekkivad, ja kui suur on see annus, mille juures need tekkivad. See on paratamatus ja sellega me arvestame. Kui inimene on allergiline, siis vaktsiin ongi selline natuke võõras preparaat organismile, siis seda ei saa välistada, et võib järgneda allergiline reaktsioon. Seda ei saa päris 100% kunagi välistada.

I.L.: ja kui midagi juhtubki, siis võetakse ka vastavad asjad kasutusele. Ega ei ole nii, et vaktsiin tuleb turule ja kedagi enam ei huvita, kuidas see vaktsiin mõjub. Kõik riigid jälgivad väga hoolikalt neid vaktsineerituid ja kui midagi juhtub, siis kohe reageeritakse.

Väide: vaktsiin tehakse kohustuslikuks ning ilma selleta ei tohi reisida, tööl käia jne.

M-A.H.: ei, kindlasti mitte.

I.L. ei, Eesti kindlasti ei tee kohustuslikuks, aga me ei tea, mida teevad teised riigid. Mõni riik võib öelda, nagu kollatõvega, et kui sul ei ole see vaktsiin tehtud, siis meie sind oma riiki sisse ei lase. Aga Eesti kindlasti ühtki vaktsiini ei tee.

Kui olen alles hiljuti koroonaviirust põdenud, siis kas pean edaspidi maski kandma? Kui kindlalt saab öelda, et olen nüüd immuunne?

I.L.: see on raske küsimus. Enamus inimestel tekkivad antikehad ja väga suur tõenäosus on ka, et see inimene on immuunne, aga küsimus on praegu selles, et meil on liiga vähe andmeid. Me oleme selle viirusega kaheksa kuud olnud ja keegi ei julge ka kindlalt praegu öelda, et te olete immuunne. Tõenäosus on, et olete immuunne, aga praegu näeb kord ette, et peate maski kandma ja isolatsioonis olema, aga neid asju vaadatakse kogu aeg ümber.

A.P.: kahjuks ikkagi esineb seda, et inimesed nakatuvad uuesti. Väga üksikud.

M-A.H.: olenebki sellest ajast, mis siin vahel on. Kui inimene on eelmisel nädalal haiguse läbi põdenud, siis ülejärgmisel nädalal peaks ta juba immuunne olema. Kui inimene põdes üle-eelmisel nädalal haiguse läbi, aga nüüd saab kuu aja pärast sõnumi, et on lähikontaktne, siis temal justkui ei ole ohtu nakatuda ja tema ei peaks ka siis püsima isolatsioonis. Aga kui me räägime näiteks inimesest, kes kevadel nakatus, siis täna me ei saa enam kindlad olla, et see inimene on immuunne.

I.L.: me lihtsalt ei tea seda. Võimalik, et ta on immuunne, aga võimalik, et ka ei ole. Meil on lihtsalt liiga vähe teadmisi ja teised koroonaviirused korduvad ega anna eluaegset immuunsust. Jällegi, me iga päev õpime.

Kui suurt riski kujutavad koolis käivad lapsed kodustele, näiteks vanavanematele?

I.L.: lapsed ei ole osutunud selle haiguse väga peamisteks levitajateks ega väga suureks riskirühmaks. Ma ei saadaks neid lapselapsi vanavanemate juurde hoida - see võibolla ei oleks praegu kõige õigem. Aga me peame ka vaatame, kes need vanavanemad on, mõned vanavanemad on väga noored ja tegusad ning neile nad ilmselt riski ei kujuta. Aga väide, et lapsed üldse ei levita, ei ole õige, ja see, et lapsed üldse ei põe, ei ole õige, ja see, et lapsed üldse ei nakatunu, ei ole õige. Selles uuringus, mida me siin Eestis tegime, me ei näinud mingit vanuselist erinevust antikehade mõttes. Jah, põdemise mõttes lapsed ei olnud põdenud, aga antikehad olid kõigil peaaegu võrdselt.

M.A.H.: lapsed küll levitavad, aga nad ei levita nii hästi. Vanem inimene levitab seda palju paremini.

I.L.: on mingeid koolipuhanguid uuritud, kus on näha, et lapsed nakatavad lapsi ja täiskasvanud täiskasvanuid.

M-A.H.: me näeme ka oma empiiranalüüsidest ka, et kui meil on koolis õpetaja, siis tema nakatab ära terve klassi, aga kui meil on klassi üks laps, siis tema nakatab ühte-kahte õpilast, aga mitte rohkem.

Kas haiguse raskus on sõltuvuses D-vitamiini tasemega organismis? Miks ei propageerita igapäevast vitamiinide tarvitamist?

I.L.: D-vitamiini kohta on mõningad uuringud, aga see, millest sõltub haiguse raskus, seda kahjuks ei ole teada. Ei ole väga selge, miks väga paljudel inimestel on kerge köha-nohu või pole üldse sümptomeid, aga sellest samast kogukonnast tulev inimene satub intensiivraviosakonda. Vanus on üks faktor, aga seal on ka muud faktorid, miks mõned inimesed on raskelt haiged. Vitamiine selle koroonaviirusega on vähe uuritud, aga muude haigustega lõpmatuseni. Aga väga häid töid veel ei ole, et see D-vitamiin nüüd tingimata haigust väldiks.

A.P.: mis on kindel, on see, et meil on enamus inimesi, kellel on natuke puudu D-vitamiinist, arvestades, mis kliimas me elame. Praegu põhimõtteliselt võiks selle peale mõelda. Mõned andmed on olemas, et kui on D-vitamiini puudus, siis see haigus võib natukene raskem olla.

Kas pidev hirm nakatumise ees võib immunsussüsteemi nõrgestada? Mida sellisel juhul teha?

I.L.: kindlasti. Stress mõjutab viirushaigusi. Pidev hirm aga ei tähenda veel, et ei peaks ratsionaalselt käituma. Ratsionaalne käitumine on väga tervitatav, aga pidevat hirmu või kogu aeg mõelda ei tasu. Inimene, kes tõesti kaldub hirmule, ei peaks vaatama iga päev neid numbreid, mis seal tulevad. Teie ei saa neid numbreid kuidagi mõjutada ja võib-olla pole vaja end üles kütta.

A.P.: tavaliselt on nii, et stressihetkel inimene mobiliseerub ning tegelikult adrenaliin ja terve see meie organismisüsteem, mis on suunatud sellele, et me säilitame oma metabolismitaseme normaalsel tasemel ja enesekatise selleks, et me avaldaksime vastupanu sellele stressile. Algselt ta mõjub hästi, aga stressi järel, kui need hormoonid hakkavad taanduma, siis juba inimene haigestub kergemini. Kui kõik need ressursid on stressi järel justkui mingil määral ammendunud, siis immuunsussüsteem ka nõrgeneb.

Kui palju haiglakohti meil tegelikult koroonaviiruse raviks vajadusel olemas on?

A.P.: vajadusel ma võiksin ulmenumbri nimetada. Aga räägime sellest, mis meil on täna. Eilse päevani oli meil 101 sellist voodikohta, mis oli mõeldud spetsiaalselt koroonapatsientidele üldpalatites, ja 14 intensiivides. Tänasest on meil järgmine valmisolek, neid on 159+30. Aga esmaspäevast see valmisolek veel kasvab ja siis on meil 185 voodikoht üldpalatites + 30 intensiivravis, nii et üle 200 kokkuvõttes. Kui meil täna on natuke vähem kui 70 patsienti haiglaravil, siis eks me prognoosime tänaseid numbreid arvestades, et see vajadus kasvab.

Miks ei testita läbi kogu elanikkonda? Kas sellist võimalust, et enne vaktsiini valmimist see koroonaviirus ära kaob, on üldse olemas? Või ootamegi ainult vaktsiini mis taastab normaalse elu? Mida arvate hiljutisest petitsioonist, millega nõutakse koroonameetmete tühistamist? Vastuseid neile ja teistele küsimustele, vaata videost!

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!