Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid analüüsitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 61 inimesel. Ida-Virumaale lisandus 53 uut nakatunut. Tartumaale, Hiiumaale ja Pärnumaale laekus kolm uut positiivset analüüsitulemust. Valgamaale lisandus kaks positiivset tulemust ning Järvamaale, Põlvamaale, Raplamaale ja Viljandimaale lisandus üks positiivne tulemus.

67 juhtumi nakatumise päritolu oli varasem kontakt haigega ning seitsme juhtumi puhul toodi haigus sisse Taanist, Küproselt, Soomest, Rootsist, Inglismaalt ja Venemaalt. Kahe juhtumi nakatumise päritolu on teadmata. 23 juhtumi nakatumise päritolu on täpsustamisel.

Põhja regionaalosakonna jälgimise all on üle 10 000 inimese, kellest 1024 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 24 kollet. Koolikoldeid on neli kokku 23 inimesega, lasteaiakoldeid on üks kokku viie inimesega, töökohakoldeid on seitse kokku 116 inimesega, ürituste koldeid on kolm kokku 28 inimesega ja muu kontakti koldeid on kuus kokku 49 inimesega. Lisanduvad veel Rapla hooldekeskuse kolle 65 inimesega, haiglakolle 18 inimesega ja Tallinna vangla kolle 15 inimesega.

Terviseameti pressikonverents 11.11.2020
Pressikonverents lõppes.
Delfi küsis, miks on terve koroonakriisi jooksul kuvatud vaid esmaste koroonatestide tulemusi ning kas see tehti täna avalikuks seetõttu, et Eesti Päevaleht saatis terviseametile vastavasisulise päringu. Härma: Puhangu suhtes see kindlasti midagi ei muuda, sest esmaseid positiivseid teste on ikka ühepalju. Muutus negatiivsete testide kuvamine. Sellele juhtis tähelepanu professor Krista Fischer. Korraldus [kordusteste mitte arvestada] saigi kevadel loodud selleks, et me ei esitaks valestatistikat. Täna see seadistus töötab natuke vastu. Härma sõnul oli see kokkusattumus, et samal päeval, kui EPL vastava päringu saatis, teatas terviseamet avalikkusele, et kriisi vältel on riiklikus statistikas arvestatud vaid esmaste testide tulemusi. Härma sõnul oli pressiteate tekst päringu saabumise hetkeks juba valmis. Kiik lisas, et ministeerium pidas terviseameti ja TEHIK-uga sel teemal läbirääkimisi juba möödunud nädalal. Räägiti, kuidas vältida andmete topeltlugemisi ja kuidas tagasiulatuvalt statistikat õigesti kuvada. Kiige sõnul arutati ka, kuidas seda avalikkusele selgitada.
Kanal 2 rääkis, et nende poole on pöördunud inimesed murega, et maskid on kallid. Härma vastas, et kõigil ei pea kodus olema ühekorra-kirurgimaskide varusid. Tavainimesele, kel pole haigussümptomeid, sobib igapäevaseks kasutamiseks korduskasutatav mask. Kiige sõnul valitsus mõtles selle peale ja seepärast valitsus ka eile ütles, et maski asemel võib suu ja nina lihtsalt katta näiteks salliga.
TV3 küsis, kas see vastab tõele, et inimesed, kes enda arvates on lähikontaktsed, ei saa enam perearsti kaudu testima. Härma lükkas selle väite ümber, öeldes, et perearstidel on õigus kõiki testima saata. Kui terviseamet võtab ise inimesega ühendust, kuna inimene on nende teadmist mööda lähikontaktne, siis amet pakub lähikontaktsele testimisvõimalust.
Kiige sõnul pole praegu võimalik öelda, millal vaktsiin valmib. Ükski ravimitootja pole saanud vaktsiini tootmiseks Euroopast luba.
Praegu on Eesti ühinenud Kiige sõnul kahe vaktsiini eelostuga. Valitsus jätkab arutelusid vaktsiinide küsimuses.
Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul ei ole valitsuse soov kedagi trahvida, mistõttu ei ole maski kandmine ka juriidiliselt kohustuslik. Küll aga kehtib "tungiv nõue" kanda maski avalikes siseruumides, ühissõidukites.
Suvi kirjeldas uut tüüpi vaktsiinide toimimisloogikat. Kui vanad vaktsiinid toimivad sellise loogikaga, et kehasse viiakse antigeen, siis uus vaktsiin annab kehale n-ö retsepti, kuidas keha saaks antigeeni toota. "Antigeen on valmis kook, nukleiinhape on nagu retsept," selgitas Suvi.
Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi rääkis vaktsiinide olukorrast maailmas. Euroopa ravimiamet on alustanud kahe vaktsiini hindamist, ütles Suvi.
Härma sõnul on terve koroonakriisi jooksul esitanud terviseamet statistikat esmaste testide kohta, mitte kõigi testide kohta. "Mõni on teinud lausa 19 testi," kirjeldas Härma. "Tänaseni oleme riiklikus statistikas arvestanud vaid aga esmaseid teste". See tähendab, et kui keegi andis kevadel ühe proovi ja sügisel teise, siis tema hilisem analüüsitulemus riiklikusse statistikasse ei jõudnud. Kevadel otsustati kordustestid statistikast välja jätta, sest kui mõni inimene on mitu nädalat positiivne, siis see näiliselt suurendaks positiivsete arvu.
Pressikonverents algas, kõneleb Mari-Anne Härma.