Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kaja Kallase sõnul on viirus vajutanud tugeva pitseri käesolevale aastale ja kindlasti peame selle viirusega seisma silmitsi ka järgmisel aastal. „Võib-olla ei kao COVID-19 kuhugi ja me lihtsalt peame õppima sellega elama. Käte desinfitseerimine, maskide kandmine, rahvarohkete kohtade vältimine ja eneseisolatsioon on nähtused, millega peame valmis olema elama pikemat aega,“ rääkis Kallas.

Kallas käsitles oma sõnavõtus koroonakriisi mõju inimeste vaimsele tervisele, laste ja noorte haridusele, tööjõuturule, turismisektorile ja majandusele laiemalt.

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar rääkis oma ettekandes, milline on praegune olukord maailmas ning õppetundidest, mida sellest kevadest kaasa saab võtta.

Lutsari sõnul näitab statistika, et koroonaviirus ei ole mitte kuhugi kadumas ega näita mingisuguseid vaibumise märke. Nakatumise kõrgkolded on tema sõnul Euroopa, Ameerika Ühendriigid ja Lõuna-Ameerika. Eesti praegune kõrgpunkt on tema sõnul Ida-Virumaa.

Ühe õppetunnina tõi Lutsar välja, et igal riigil tuleb oma plaan ise välja töötada ning meetodid, mis töötavad ühes riigis, ei pruugi teises riigis töötada. Teise õppetunnina märkis ta kevadist riigi täielikku sulgemist. „Ma kindlasti ei poolda riigi täielikku sulgemist, aga kevadel oli see paratamatu,“ ütles Lutsar. Ta pidas oluliseks ka seda, et ühiskond aktsepteeris ekspertide arvamust ning valitsus väga tugevalt toetas teadust ja teaduspõhist lähenemist.

Lutsari hinnangul tuleb nii kaua kui võimalik hoida fokuseeritud lähenemist ja hoida keskmes eelkõige inimest. „SARS ei vaibu Eestis ega maailmas, ja Eestis enamikul inimestel ei ole immuunsust. Ükski vaktsiin reaalselt enne järgmist aastat turule ei jõua, ühtegi ülitõhusat ravimit pole silmapiiril,“ tõdes Lutsar. „Ainuke, millel on väga hea teaduslik tõestus, on distantsi hoidmine.“

Tallinn Nordic Hotel Forumi juht Feliks Mägus tõi oma ettekandes välja, et sisuliselt on turismisektori tegevus alates märtsist seadusega keelatud ja majandusnäitajate langused katastroofilised.

„Reisikorraldajate ja turismibüroode käibed on kukkunud 90 protsenti, majutusasutuste käibed 65 protsenti, sh Tallinna majutusettevõtete käibed 81 protsenti. Väliskülalisi Eestis on 84 protsenti vähem. Rahvusvaheliste konverentside pidamine on peatunud, kruiisiturismi ei ole,“ loetles Mägus. Selle tulemusel läheneb tema sõnul läheneb töötute arv sektoris 10 000-le ja paraku langustrend jätkub. Palgatoetuse meede, mis aitaks pooled töötajad hoida palgal, peaks Mäguse hinnangul olema suuruses 45 miljonit eurot.

Kuressaare Haigla SA juhatuse liige Edward Laane andis ülevaate koroonakriisi puhkemisest ja selle lahendamisest Saaremaal. Lõpetuseks märkis Laane, et praegu toimub Kuressaare haiglas nii plaaniline kui erakorraline töö, plaaniline ambulatoorne töö ning füsioteraapias rühmatunnid, kuid on terve rida piiranguid sh. haigete külastamise keeld, maskide kandmise kohustus ja testimine enne hospitaliseerimist, et hauglasse ei tuleks nakkusega patsiendid.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!