Esmaspäeval koguneb peale suvepausi taas riigikogu. Kui koalitsioon juba paneb valitsuses kokku eelarvet, siis mis küsimusi tahab arutada parlamendis opositsioon ja mida mitte. Delfi „Erisaate“ liinil oli otse Narvast sotsiaaldemokraadist riigikogulane Katri Raik, kellega tulid kõne alla tööpuudusega tegelemine, koroonaaegne koolide toimimine, aga samuti laenamine ning suured eelarve kulutuste lubadused. Ja muidugi ka pähkel, mis tõenäoliselt võimuliidust riigikokku saadetakse ehk siis rahvaküsitluse korraldamine aasta pärast, mis puutub perekonna defineerimisse. Saatejuht on Raimo Poom.

Katri Raiki sõnul on sel sügisel inimeste heaolu vaates kaks olulist teemat – majandus ning haridus. Majanduse poole pealt tunnustab ta kevadel tehtud muudatusi, mis puudutavad töötute olukorra parandamist, kuid tõdeb, et inimeste tööle saamise osas on veel teha.

„Täna on tööpuudus Eestis 7,6% ja tundub, et midagi hullu pole. Aga selle aasta alguses oli see 4,4% ehk sisuliselt poole vähem ja iga inimene on siin oluline. Ja oluline on vaadata ka, et tööpuudus on Eesti osades erinev. Minu kodus ehk Ida-Virumaal on see 12,4% ehk siis peaaegu 40% kõrgem Eesti keskmisest,“ seletas Raik.

„Mis sellega siis teha? Midagi on tehtud algab tööampsude tegemise võimalus, tõuseb koondamishüvitis, tõuseb töötuse hüvitis. Aga siin on palju küsimusi, mida peab edasi arutama. Diskussiooni peab üleval hoidma – see, mis kevadel tehti on nö pool rehkendusest, aga peab seda edasi arendama.“

„Aga mis puudutab uusi töökohti ja ümberõpet. Kui ütleme ümberõpe, siis mõtleme, et kaevur läheb õpib kutseõppekeskuses massööriks. Nii lihtne see ei ole. peame mõtlema ümberõppele, mis viib edule. Minu meelest viib edule ainult selline ümberõppe, kui inimene teab, et minu töökoht poole aasta pärast on selles ettevõttes ja kui saan õppides juba oma töökoha miinimumpalka.“

Raikile valmistab erilist muret suur segadus haridussüsteemis – kuidas ikkagi saab koolid lahti hoida koroona ajal. Tema sõnul on kiiresti vaja ses osas suuremat selgust.

„Viimastel päevadel on päris hullusti lappama läinud ka koolielu ja selle turvatunne. Kus on haridusministeeriumi juhtiv roll siin? Nad peaksid välja töötama raamtingimused nii koolidele kui lasteaedadele. Lasteaia juhatajad on väga mures, et tuuakse haigeid lapsi. Kuidas piirata koroonaviiruse levikut koolide ja lasteaedade lahtioleku tingimustes? Siin on vaja hoopis selgemaid sõnumeid,“ viitas Raik haridusminister Mailis Repsi haldusala poole.

Tallinna linn on võtnud siin oma poliitika, ülejäänud Eesti vaatab, mis seal toimub ja ilmselt hakatakse seda kopeerima. Kas see on parim tee?“ küsis ta ja tõdes, et koroonateema on kohtutavalt politiseeritud juba. „Teadlased räägivad ühte juttu ja Tallinna linn jookseb teises suunas. Oluline on, et haridusasutustele jääb vabadus, see on meie väga hea hariduse alus. Aga on vaja selgemaid sõnumeid, mida võib ja mida ei või. Koolid ootavad ikkagi praegu selgemat sõnumit ministeeriumilt ja plaani. Selle suure küsimuste kompleksiga peab haridusministeerium tegelema jõulisemalt. Praegu on nii, et teadlaste sõnum on üks, Tallinna linna oma teine ja haridusminister on põõsa taga ja ei ütlegi midagi suurt,“ kritiseeris Raik.

Valitsus peab juba pingelisi arutelusid tuleva aasta eelarve osas ja ministrite nõupidamistelt tulevad sõnumid räägivad justkui laenurahaga saaks kõike teha, isegi pensione tõsta. Sotsiaaldemokraat leidis, et laenurahaga ei tuleks siiski igapäeva kulusid katma hakata. Ta leidis, et ametnikud peaksid otsima võimalusi kasutada kõiki vahendeid, mis on laenu asemel võimalik majanduse heaks rakendada.

„Sel ajal, kui ministrid Sagadi mõisas eelarvet arutavad, peaks rahandusministeeriumis käima kiire töö, kuidas võtta kasutusele eurorahad. Keskendume eelarvele, kuid ma rõhuks ka ametnike töö tõhususele ja ripakil olevate asjade ära kasutamisele,“ leidis Raik.

„Mis puudutab pensioni, siis tuletame meelde möödunud aasta suure kisaga tehtud pensionitõusu, mis lõppes 45 euroga. Sellest 7 eurot oli siis erakorraline tõus ja ülejäänud indekseerimise tulemus. Ka praegu on minu hirm, et inimesed pettuvad, kui pensionitõus tuleb väga minimaalne. Pensionitõus on oluline, kuid ma kutsuks üles realistlikele sõnumitele, et mida me suudame,“ hoiatas opositsiooni saadik, kelle sõnul peaks tegelema ka muude eakaid puudutavate suurte küsimuste lahendamisega.

„Eakatel inimestel on palju muid probleeme peale pensione. Seda on üles tõstnud nii sotsiaaldemokraadid kui Keskerakond. Teame kui keeruline võib olla omastehoolduse koormus, see peab olema selle sügise teema.“

„Mis puudutab eelarvet, siis keegi ei võtaks ju laenu selleks, et maksta kinni kahte restoraniarvet. Ärme võta laenu igapäevasteks kuludeks. Kui võtame, siis paneme selle kaua aega kasu toovatesse projektidesse. Mind hirmutab need arvud, millest räägib hea kolleeg Andres Sutt. Ta ütleb, et praegu on Eestis ühe inimese kohta – beebist päris vanani välja – laenu 1800 eurot. Aga nelja aasta pärast juba 8000 eurot! Neli korda rohkem! Mõtleme nende laenusummade peale, kuidas laenust leida paremad lahendused. Aga meie riigi investeeringud praeguste plaanide kohastelt järgmisel aastal vähenevad ja see on täiesti lubamatu!“