Debatis osalesid Helir-Valdor Seeder (Isamaa), Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid), Kaja Kallas (Reformierakond), Kristina Kallas (Eesti 200), Martin Helme (EKRE) ja Züleyxa Izmailova (Eestimaa Rohelised).

Keskerakonna esimees Jüri Ratas oli arutelule kutsutud, kuid ei saanud tulla, sest viibib täna ja homme Lõuna-Eestis Balti riikide peaministrite mitteametlikul kohtumisel.

Debati peamine teema oli koroonakriis - kuidas valitsus sellega toime tuli ja mis on eriolukorra tagajärjed. Arutelul tekitas palju kõneainet valitsuse antud suurlaen Porto Franco kinnisvaraarendusele ja Martin Helme avaldus valitsuse pressikonverentsil, kui ta keeldus vastamast Delfi ajakirjaniku küsimusele.

Lisaks räägiti poliitika tegemise viisidest ning arutati, milline peaks olema Eesti järgmine president. Erakondade esimehed jäid enamjaolt kandidaatide osas napisõnaliseks. Ainsana ütles nime välja vaid Eesti 200 esimees Kristina Kallas, kes toetab presidendina Kersti Kaljulaidi.

Loe blogist lähemalt:

Erakonnaesimeeste debatt
Erakonnaesimeeste debatt on nüüd lõppenud.
Seni pole keegi nimesid nimetanud. Kristina Kallas ütles, et Eestil on täna väga hea president ja kui Eesti 200-l oleks valida, siis nende kandidaat olekski Kaljulaid.
Izmailova märkis, et tuleks mõelda, kas meil on üldse presidenti vaja ja presidendi võiks valida inimesed.
Järgmisena arutati presidendikandidaatide üle. Helme ütles, et EKRE-l on mitu head kandidaati. Enne kui hakata nimesid nimetama, tuleb tema sõnul paika panna, mis peaks olema presidendi roll. Kui see on kokku lepitud, siis saab hakata inimesi otsima.
Helme ütles, et EKRE seisukoht on, et erakondade rahastamist võiks vähendada. Ta nõustus aga Seederiga, et see teema on üldiselt ülespuhutud. Väide sellest, et muudatusi ERJK töös tõtati tegema seepärast, et Keskerakonnal on rahaline seis kehv, ei pea tema sõnul paika, sest kõigil erakondadel on rahamuresid. Välja arvatud EKRE-l.
Edasi mindi erakondade rahastamise juurde. Izmailova ütles, et erakondi peaksid üleval pidama nende liikmed ja nii palju, kui liikmed annetavad, tuleks ka riigipoolset toetust. Erakondade rahastamine peaks olema läbipaistev. Sellega nõustus ka Kristina Kallas, kes arvab, et erakonnad saavad riigilt liiga palju raha.
Järgmisena tekkis tuline arutelu Eesti poliitilise kultuuri üle, mis opositsiooni, Eesti 200 ja Roheliste arvates on kehv. Helme aga ei näe, et oleks sellesse kuidagi panustanud.
Seeder ütles kommentaariks, et tema on parlamentaarse demokraatia toetaja ja sinna kutsutud inimesed peavad minema kohale ning vastuseid andma. Suhetest ajakirjandusega rääkides nentis ta, et Eestis on sõnavabadus ja ajakirjandusvabadus ohus. Ajakirjandus ei ole kriitikaväline, ärme seda tabuteemaks teeme, sealt algab ajakirjandusvabaduse piiramine, ütles Seeder.
Saar ütles, et saatis Helmele vastamata jäänud küsimused oma nimel ja loodab, et saab neile vastused.
Kas ministril on kohustus vastata riigikogu küsimustele ja ajakirjanikele? Helme ütles, et riigikogule tuleb vastata, aga ajakirjanike puhul märkis, et Päevaleht ei ole ajakirjandus.
Kallas ütles, et see ei ole demokraatlikule riigile kohane loetleda ajakirjandusväljaandeid ja ajakirjanikke, kes ei sobi. Tema sõnul polnud see üllatav Helme poolt, küll aga Ratase ja teiste ministrite poolt, kes vaikides seda pealt vaatasid.
Helme kordas, et Päevalehest saab vaid libauudiseid, tema seda ei loe ning ei soovita ka teistel lugeda. Alles mõni päev tagasi keeldus Helme valitsuse pressikonverentsil vastamast Delfi ajakirjaniku küsimusele, kus tõi põhjenduseks sama. Freeh' osas jättis Helme ka Eilati küsimusele vastata, kuid märkuse peale ütles, et bürooni jõuti sõelumisega. Ta kinnitas taas, et huvide konflikti ei ole.
Publikult järgmine küsimus poliitika tegemise viiside kohta. Eilat tõi Helmele välja, et minister on jätnud Eesti Päevalehe küsimustele USA advokaadi Louis Freeh' palkamise osas seni vastamata.
Kristina Kallas märkis, et suurim erinevus Eesti 200 ja sotside vahel on see, et nemad vaatavad tulevikku ja tahavad sellest rääkida. Saar tõi erisusena välja, et sotsid on parlamendierakond, aga Eesti 200 mitte. Ühine on neil teadmistepõhine lähenemine, oluline on kuulata eksperte. Kallas vastas veel ühe erisusena, et Eesti 200 ja Rohelised on oma koha oma raha eest saanud, teised mitte.
Seeder selgitas pikalt ja laialt, kuidas Isamaa EKRE-st erineb. Helme loetelu tegema ei hakanud, aga tõi välja, et põhierinevus on toonis. "Minu meelest on suurepärane, et samas poliitilises sektoris on konkurentsi. Et sa ei võta oma valijaid iseenesestmõistetavalt," ütles ta.
Publikult esimene küsimus erakondade esimeestele: mis neid omavahel eristab?
Helme väitis vastu, et Eesti investeerib palju rohelistesse ettevõtmistesse ja on sel alal eesrindlik. Euroopa Komisjoni roheleppega on ta enda sõnul juba tutvunud. Vastuseks Seedrile ütles ta, et ükski ekspert ei kritiseerinud Porto Francole laenu andmist, vaid seda tegid vaid konkurendid.
Izmailova tõi välja, et Eesti andis raha Nordicale, kuigi Estonian Airiga on halb kogemus seljataga. "Selliseid projekte me ei saa enam endale lubada. Meil peab olema selge plaan, kuidas riik saaks kasu. Kui otsida neid kohti, siis Euroopa Komisjon on saanud valmis rohelise kokkuleppega. Poliitikud, see on teie laual, vaadake sinna sisse. Te ei pea otsima ja kobama pimeduses. Viige see ellu," ütles ta.
Saar haaras kinni Seederi jutust ja ütles, et on oluline, et valitsus ka kuulaks erinevaid eksperte, kes on otsuste langetamisse kaasatud. Praegu nähtub, et usaldust ei ole - kriisi ajal lasti lahti endine väliskaubandus- ja IT-minister Kaimar Karu, alles lahkus ametist ka Kredexi juht, Porto Francole anti odavalt laenu.
Seeder rääkis rahajagamise kohta, et valitsuse vastutus on raha võimalikult targalt kasutada. "Meil on väga oluline, et ka pärast kriisi majandus taastuks, sest laenud on vaja tagasi maksta. Majandust tuleb võimalikult targalt toetada ja kaasata nendesse valikutesse eksperte," ütles ta.
Helme ütles seepeale, et Eesti ei pea teistest Euroopa riikidest kiiremini jooksma. "Peab küll! Eesti peab kõikidest kiirem olema!" vastas Kallas talle kohe.
Kristina Kallas ütles laenuraha kommenteerides, et selle puhul mõeldakse liialt palju isekalt ja ollakse liiga aeglased - käiakse ühelt arutelult teisele, aga konkreetseid samme ja selgelt plaani pole.
Izmailova tõi sarnaselt Kaja Kallasele välja, et oluline on laenuraha õigesti paigutada - mõelda kliimakriisile, investeerida tarka majandusse ja arendada oma riigi toidusuveräänsust. Seepeale pikkis Helme vahele, et mis kliimakriisist me räägime.
Kallas nõustus, et kõik on veel lahtine, aga tuleks kaaluda, millesse riik investeerib. Seeder võttis jutujärje üle ja nentis, et kindlasti on kriisi tagajärjed väga pikaajalised. "Siin ei maksa illusiooni teha. Teadmata, kas teine laine tuleb või ei tule, siis me näeme, milliseid piiranguid on teinud teised Euroopa riigid ja millised mõjud on nendel olnud," ütles ta. Seeder kaitses ka valitsuse otsuseid ettevõtjatele jagatud toetuste osas, öeldes, et neid on jagunud erinevatele sfääridele ja ettevõtetele.
Eilat küsis erakondade esimeestelt, kas koroonakriisi esimene laine on üle elatud, aga sotsiaalne tagasilöök alles tulemas. Helme vastas esimesena, et praegu ei ole teada, mis saama hakkab. "Tööpuudus mõnda aega veel kasvab ja toimuvad struktuursed muudatused, mille tagajärjed settivad kauem. Kui nakatumiste tase püsib aga nii madalal, et suurt sulgemist tegema ei pea, siis lähiaastatel tuleme sellest väga hästi välja," ütles Helme.
Saar ütles, et nüüd tuleks edasi minna nii, et läbi mõelda, mis meid järgmisena ees ootab. Ta tõi välja kliimakriisi, mis on praeguse tervisekriisi ajal justkui ununenud ning märkis, et globaalses maailmas tulebki riikidel iga natukese aja tagant epideemiatega hakkama saada.
Izmailova märkis nagu Kaja Kallaski, et kriisi ajal kasutasid valitsuserakonnad võimalust poliitilisi punkte koguda, näiteks käisid ministrid isikukaitsevahendite saadetistel vastas lennujaamas poseerimas.
Helme segas vahele, et valitsus eraldas äsja terviseametile miljon eurot nende tegevuse toetamiseks. Ta rääkis, et asjad pole kulgenud aeglaselt, vaid valitsusele esitatud soove tuleb analüüsida. Helme tõi välja, et väga paljud ametkonnad tulid koroonakriisis välja oma igipõliste unistustega, millele olid lihtsalt koroonakriisi sildi külge pannud.
Kristina Kallas tõi välja, et koroonakriisi ajal pingutasid valitsus ja inimesed, aga suvel on asjad lõdvemaks läinud. Ta märkis, et asjad on kulgenud liiga aeglaselt, terviseametil ei ole ikka veel juhti ja hariduses pole sisse viidud vastavaid muudatusi, kuigi koolialgus on kohe ukse ees.
Seeder rääkis, et koroonakriisis oli vaja teha otsuseid vastavalt muutuvale olukorrale ja need ei olnud kuidagi peidetud. Valitsusest tema hinnangul vastuolulisi ja heitlikke otsuseid ei tulnud.
Kallase kritiseeris valitsuse segaseid sõnumeid, tuues näiteks, et rahvatervise kaitse unustatakse Rally Estonia puhul, mille osas on räägitud mitmetest eranditest.
Helme vastas Kallase kriitikale, et kui koroonakriisi tipp oli ületatud, siis tegeletigi asjadega, mis tekitasid poliitilisi ja maailmavaatelisi küsimusi.
Järgmiseks räägitakse konkreetselt koroonakriisist. Eilat küsis Kaja Kallaselt, kas valitsus on koroonakriisiga hästi hakkama saanud. Kallas tõdes, et langetati õigeid otsuseid, kuid teisalt kasutati kriisi ära poliitiliste punktide kogumiseks või muul moel omakasu saamiseks. Eriolukorra järel tuldi esimese asjana välja seadusega, et ära kaotada erakondade rahastamise järelevalve komisjon, tõi Kallas näitena välja.
Eilat uuris Seedrilt Parempoolsete kohta - kas ta on nende poole näoga või seljaga? Seeder vastas seepeale, et Isamaa jätkab kasvamist ja siseelu on korras. "Erakond peabki olema elav organisatsioon, kus vaieldakse. Vaikelu erakonnale kasulik ei ole." Töövõitudena tõi Seeder välja pensionireformi ja perepoliitika.
Kaja Kallas tõi välja, et Reformierakond on olnud tugev opositsioon, kes pole jätnud ühtki küsimust küsimata ega ühtki ettepanekut tegemata.
Helme ütles, et vaatab valijatele julgelt otsa ning tõi olulisemate töövõitudena välja aktsiisilangetamise, piiriehitamise ja immigratsioonireformi, milles on Helme sõnul kokkulepitud. "Kõige suuremaks töövõiduks pean seda, et mida me lubasime valijatele, et loksutame Eesti poliitika konnatiiki, siis sellega oleme õnnestunud," sõnas Helme.
Saar ütles, et SDE roll on kriisiperioodil olnud tuletada valitsusele meelde asju, mis neil kipuvad meelest minema. "Mitte, et valitsus oleks seda liiga palju kuulda võtnud, aga tööjõumeetmete osas oli SDE jõuliselt esil, et palgatoetused jm muudatused on olnud need, milles SDE-l on olnud selgelt initsiatiiv," rääkis Saar.
Eilat uurib erakondade esimeestelt, mida peavad nad viimase aasta olulisemateks saavutusteks ja rolliks koroonakriisi ajal. Esimesena pöördus ta Eesti 200 esimehe Kristina Kallase poole, küsides, kas erakonna taktika on olnud vaikimine. Kallas vastas seepeale, et oluline on, et nende toetus kasvab. "Iga kord ei pea igas kakluses rusikatega vehkima. Meie jaoks on need lahingud seotud sellega, mis tulevikus toimub, me igas lahingus ei võitle. Meil on olnud väga hea aasta, sest meil on meeskond tugev. Eelmisel aastal olime äraootaval seisukohal, aga nüüd valmis," rääkis ta.
Arutelus keskendutakse koroonakriisile: kuidas sellega hakkama saadi ja mis on mõju tulevikule, milline on majanduslik olukord kriisi järel ning lõpetuseks arutletakse poliitika tegemise viisidest.
Debatt algas, arutelu juhib ERR-i ajakirjanik Taavi Eilat.
Debatis ei osale Keskerakonna esimees Jüri Ratas, kes viibib täna ja homme Lõuna-Eestis mitteametlikul kolme Balti peaministri kohtumisel. Valitsuserakondade esindajatena on kohal Helir-Valdor Seeder ja Martin Helme.
Arvamusfestivalil tavaks saanud erakonnaesimeeste debatt algab täna kell 20.