Noormägi sõnul ei ole päev enne valimistulemuste selgumist Minski tänavatel täheldada otsest rahutust. „Tänavad on rahulikud, inimesed on rahulikud. Hetkel tundub, et kõik on ilus,” kirjeldas ta pärastlõunast jalutuskäiku pealinnas. Juba homme õhtul oodatakse Minski tänavatele aga umbes 100 000 opositsioonimeelset inimest ning keeruline on ennustada, kuidas võimud otsustavad sellele reageerida.”

„Muret peab kindlasti tundma,” tõdes Noormägi. „Just sellepärast, et mass on võrreldamatult suurem. Homme õhtuks ennustatakse protestiüritusele Minskisse 100 000 ja rohkem inimest. Ehk siis Eesti mõistes Laulukaare-täit inimesi protestima. Võrreldes eelmiste valimiste järgsete protestidega on need kategooriad täiesti erinevad. Varem ei ole seda olnud, et mingile kampaaniakoosolekule koguneb 63 000 inimest (30. juulil toimunud opositsiooniüritus Minskis -toim).”

Just teadmatus on Noormägi sõnul kõige suurem ohumärk. „Tänaseni toimunud protestiüritused on olnud kõik rahulikud. Opositsioon ei ole kutsunud üles kedagi likvideerima. Kõik on olnud rahumeelne. Kui nüüd homme tuleb tänavatele see tohutu rahvamass, siis on selge, et kõiki neid inimesi ei suudeta kinni pidada, arreteerida. Milline on see võimude reaktsioon, see on kõige suurem küsimus, kas ta on vägivaldne või vähem vägivaldne.”

„Ka täna õhtuks on tehtud taas üleskutse autojuhtidele sõita kell kaheksa mööda linna peatänavaid ja lasta sellist lugu nagu „Peremen” („Muutus”), mille on muutnud oma sümboliks (opositsionäär) Tsihhanovskaja kampaania, kelle üritustel mängitakse seda lugu, mis peaks andma teatavat sisu tema sõnumile, milleks on muutus,” rääkis ta.

Tsihhanovskaja
Foto: AFP


Noormägi sõnul on käesolev rahulolematus Lukašenkoga põhjustatud kolmest faktorist.

„Ma arvan, et kolm kuud tagasi ei arvanud keegi, et see asi võiks nii minna,” tunnistas Noormägi. „Ühelt poolt on siin tegemist mõningase riigivõimu möödalaskmisega. Mida nad ei osanud hinnata, oli see, et see viiruse halvutamine mõjub inimestele kurjaks tegevalt. Teine põhjus on kindlasti majanduslik seis. Majandusega läks juba enne koroonaviiruse epideemiat halvasti, sest Venemaalt katkesid naftatarned, mis tähendas, et Valgevene ei saanud naftaprodukte toota ja neid edasi müüa. Tegemist on aga Valgevene jaoks väga suure ja tõsise majandusharuga. Ja kolmas põhjus on nende ajendil tekkinud noorteprotest, mis on häälekam kui varem.”

„Just viimased on 100% vallutanud sotsiaalmeedia - Twitteri, Instragrami ja Telegrami, mis töötavad nende kasuks väga hästi. Tegelikult ei ole ju siin nagu demokraatiates, kus võistlevad erinevad kontseptsioonid, kuidas me peaksime elama, kuidas me peaksime riiki juhtima, millisena me näeme oma majandusarengut. Seda siin ei ole. See konflikt ei ole teemadepõhine, vaid väärtustepõhine. Noored inimesed ei ole rahul sellega, et Valgevene on jäänud võrreldes oma naabritega elatustaseme poolest kehvemaks,” rääkis Noormägi.

„Valgevenes on tugevad sotsiaalsed tagatised: kõigile on tagatud töö ja minimaalne elatustase. Aga see mudel ei vii pikas perspektiivis edasi ja seda näevad noored, kes vastandavad seda poliitikat, mis on keskendunud seni headele suhtele Venemaaga. Nähakse ka seda, et Venemaa ei ole enam usaldusväärne partner. Noored, kes seda protesti veavad, on pannud küsimärgi alla keskendumise Venemaale, ja tahaksid suunata pilgu Läände.”

Foto: Scanpix

„Mis edasi saab, on hea küsimus, rohkem kui miljoni dollari küsimus,” tõdes Noormägi. „Kindlasti peab riigipea tegema mingi järelduse, et kuidas see dialoog ühiskonnas taastada. Teisalt on siin ühiskonnas inimesi, kellel on nüüd tohutu sotsiaalne kapital. Ta ei saa neid kõiki kinni panna. Või ilmselt ka saab, aga ka ta enda jalgealune on tuline. Ta vajab oma võimu uuesti legitimeerimist. Millised järeldused ta siit teeb, seda ei tea keegi. Aga Lukašenko näol on tegemist kindlasti väga kogenud riigijuhiga: 26 aastat võimul, see ei tule niisama kätte.”

Kuigi Noormägi sõnul on tuleviku ennustamine tänamatu töö, avaldas ta veendumust, et Ukraina-stsenaarium Valgevenes tõenäoliselt ei rakendu. „Opositsioon ei ole relvastatud. Nende eesmärk ja võimalused ei ole sellised, et siin mingit Maidani korraldama hakata,” leidis ta.

Foto: VASILY FEDOSENKO, REUTERS

Ühtlasi ei usu Noormägi, et Venemaa võiks toimuvasse agressiivsel moel sekkuda. „Venemaa jälgib seda olukorda kindlasti väga tähelepanelikult ega ole tõenäoliselt üldsegi rõõmus, et Venemaa siin valimiskampaania teemaks on saanud ja seda üsna negatiivses võtmes. Venemaal on suur huvi, et olukord oleks stabiilne, sest tegu on ikkagi ühega vähestest liitlastest, kes neile siia piirkonda on jäänud. Ma ei usu, et nad mingil muul moel sekkuks, kui läbi oma tavapäraste poliittehnoloogiliste lahenduste.”

Valgevenes viibivatele Eesti kodanikele on Noormägi sõnul antud hetkel üldine soovitus vältida rahvakogunemisi. „See ei ole meie võitlus, kus võidelda. Las seda peavad valgevenelased ise,” ütles Noormägi. „Väga suurt kogukonda eestlasi siin ka ei ole. Ja paljud eestlased, kes siin püsivalt elavad, on siin elanud juba aastakümneid ning ma usun, et nad ei tiku sinna, kuhu ei ole vaja minna.”