"See oli oodatav ja loogiline, et me näeme ühel hetkel tugevat juristisammu," sõnas ta saates Mäe kaitsja Paul Kerese neljapäeval ilmunud intervjuu kohta, milles too rääkis, et Mäe vastu on toimumas "hävitusoperatsioon".

"See taktika, mis on valitud, ma kirjeldaks seda, et on visatud suur suitsupomm meie avalikku ruumi. Kui Kerese ülimalt jõulist teksti, ja ülimalt julgete süüdistustega Ekspress Meedia suunas, kuulata, siis mis selle mõte on - viia avalik diskussioon ära sellele, kuidas me ajakirjanikuna töötame, mitte rääkida sellest, kas Aivar Mäe midagi tunnistab või ei tunnista. See on jutu kõrvale viimine, see on taktikaline käik, mina tõlgendaks seda niimoodi. Ärge laske sellel võimust võtta. Ma loodan väga, et see ei ole hirmutav inimestele, kes tahavad ette astuda."

Lehepuu sõnul on tal lugude autorina täiskindlus, et konkreetsed juhtumid, mille seas ühe alluva dekolteesse kiikamime ja palja ülakehaga massaažilaual lebanud teise alluva peale heitmine, leidsid aset. "See dekolteesse vaatamise episood tegelikult juhtus kaks korda. Ükskord oli, jah, nelja silma all. Teine kord see oli koosolekuruumis paljude inimeste ees. Massaaži-episood toimus samuti kõrvaliste inimeste juuresolekul. Need ei olnud päris üks ühele olukorrad. Muidugi advokaat peab oma tööd tegema, seisma oma kliendi eest. Tema taktilkaline valik on olnud rünnata. Me ei saa seda talle ka ette heita."

Kuula saadet:

Nii Lehepuu kui ka Raimo Poom kiitsid Estonia teatri neljapäeval otsustatud samme eemaldada Mäe vähemalt ajutiselt töökohustuste juurest ja alustada majavälise spetsialisti abiga juhtunu asjaolude osas uurimist. Tõsi, seda tulnuks nende arvates teha juba päevi tagasi.

"Kõik see, mis on toimunud, on tragöödia, kus kõik on tõmmanud järjest omale pangesid kaela ja kõik on kaotajad. Kohe oleks pidanud lahendama täpselt samade sammudega - kuna asutuses ei olnud korda, kuidas selliseid asju käsitletakse, siis see kord tekitatakse, süüdistusi uuritakse, juht astub korraks kõrvale. Kõik see on täiesti normaalne asi, kuidas seda tuleb normaalses organisatsioonis arutada, ja lõpuks saadi sellest aru," arutles Poom.

"Eks see on võibolla ka kõige suurem asi, kui midagi head otsida sellest skandaalist, mida kõikidel asutustel ja organisatsioonidel tasuks tähele panna ja õppida sellest skandaalist. Õppida sellest, et tuleb tegeleda selliste küsimustega ennetavalt. Igas suuremas organisatsioonis peaks olema paigas, kelle poole sellise juhtumi puhul saab pöörduda, kellele saab hingehäda ära kurta, mis samme astutakse, kas keegi saab pöörduda otse üle juhi järgmisse astmesse, kuidas neid asju käsitletakse, kuidas tagatakse anonüümsus."