Kaski süüdistuse olulisim osa puudutas eelmise aasta 30. juunil juhtunut, kui Kask läks Kükitaja külla ja süütas seal maja, kus süüdistuse kohaselt talle teadaolevalt viibis ka 16-aastane Kaspar. Süüdistuse kohaselt sulges Kask teadvalt Kaspari väljapääsuvõimalused - süütas ta nimelt puidust trepi, kaotades sellega ainsa evakuatsioonitee, ja viskas minema ohvri telefoni, et too ei saaks abi kutsuda.

Prokuratuuri hinnangul pani Kask toime sellega toime tapmise piinaval, julmal ja üldohtlikul viisil, millest järeldab, et Kask ei hooli ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja on üskõikne nii vara kui inimelude suhtes. Kaski süüdistus sisaldab ka varasemaid episoode vägivaldsest käitumisest ja ka poevargusest.

Kohus arutas asja üldmenetluses avalikul istungil kolmeses kohtukoosseisus ehk koos rahvakohtunikega. Kohus jõudis otsusele, et Eduard Kask on mõrva toime pannud sihipäraselt eesmärgistatult tegutsedes ehk kavatsetult. Samuti leidis kohus, et tegu pandi toime madalatel motiividel, eesmärgiga end tutvusringkonnas kehtestada.

Lisaks mõistis kohus E. Kase süüdi varguses, avaliku korra raskes rikkumises, kehalistes väärkohtlemistes ning võimuesindaja ähvardamises.

Loe lähemalt siit, mismoodi tekkis noormeeste vahel tüli, kuidas kerkis ja kasvas võlg ning mis oli viimaseks tõukeks süütamisele.

Karistuse mõistmisel arvestas kohus negatiivsete asjaoludena, et tegemist on kolmanda süüdimõistva kohtuotsusega Kase suhtes ning eksperdi arvamusel on Kasel on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud.

Karistuse mõistmisel arvestas kohus ka seda, et tegemist on äärmiselt noore inimesega ning et Kask võttis enamuses kergematest karistustes süü omaks, avaldas kahetsust ja vabandas kannatanute ees ning neist ühega ka leppis kohtusaalis.

Samuti avaldas Kask kahetsust ka kogu toimepandu ja juhtunu pärast. Eelnevat arvesse võttes, otsustas kohus lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga, milleks on mõrva eest karistuseks mõistetud 17 aasta vangistust.

Kuna aga Eduard Kase suhtes tuli moodustada ka liitkaristusi kahe tema suhtes varasemalt tehtud süüdimõistva kohtuotsusega, siis kujunes kohtuotsuste kogumis lõplikuks liitkaristuseks 17 aastat 6 kuud ja 24 päeva vangistust, mille kandmise algust loetakse alates kahtlustatavana kinnipidamisest, mis leidis aset täpselt aasta tagasi.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Maarja-Liisa Kõiv sõnas, et prokuratuur on otsusega rahul ja edasi kaevata ei kavatse. „Kohus hindas mehe teod tõendatuks kogu süüdistuse ulatuses, sealhulgas ka selge tahtluse lõpetada teise inimese elu. Ja ehkki prokurörina olen rahul, et kohus määras karistuse, mida küsisime, siis 16-aastast poissi see lähedaste juurde paraku tagasi enam ei too.“

Tsiviilhagidest otsustas kohus rahuldada neljast nõudest osaliselt kaks. Varalise kahju hüvitamiseks ei tuvastanud kohus alust, kuna kindlustuse poolt on see suuremas osas juba hüvitatud ning kohtul ei ole alust kahelda kindlustuse otsustustes. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded rahuldas kohus osaliselt, ühe kannatanu nõude rahuldas kohus 7000 euro ulatuses ning teise kannatanu nõude 15 000 euro ulatuses.

Lisaks mõistis kohus Kaselt välja riigituludesse menetluskuluna kokku 6313.61 €.