Danske panga Eesti filiaalis toimunut puudutav kriminaalmenetlus on Eesti riigile põhimõttelise tähtsusega. Kui prokuratuur selles põrub ning süüdimõistvaid otsuseid ei tule, tähendab see hävingut riigi niigi hapras rahvusvahelises finantsmaines. Kriminaalasja juhtimine on siiani aga hüpanud käest kätte nagu kuum kartul.

Tänaseks ligikaudu kahe miljardi USA dollarini kasvanud kriminaalasja algne prokurör Marek Vahing võttis aja maha juba tänavu jaanuaris, suundudes pooleks aastaks isapuhkusele. Juba toona Eesti Päevalehe küsimustele vastates andis ta mõista, et ei pruugigi ametisse naasta. Et aga midagi polnud ametlik, võttis kriminaalasja juhtimise ajutiselt enda kätte riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juht Taavi Pern.

Kui juuni algul hakkas kätte jõudma aeg, mil Vahing pidanuks tööle naasma, valitses prokuratuuris teadmatus, sest Vahing kandideeris samal ajal Tartu maakohtu kohtunikuks. See, et ta osutub valituks, selguski alles juuni keskel. Kuna niivõrd mahuka kriminaalasja vedamine ei ole Pernil muude töökohustuste kõrval võimalik, oli kiiresti vaja leida uus prokurör.

Tegemist ei ole lihtsa tööga. Keskkriminaalpolitsei uurijate rühm töötab 12 terabaidi jagu digitaalsete andmetega, mille hulgas on...

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid: