Eile tegid Tallinna linnajuhid ning majandusministeeriumi ja Rail Balticu arendajad pealinnas tiiru eeldatavasti 2023. aastal käivituva uue trammiliini koridoril. Uued rööpad pandaks maha kesklinnast sadama suunal ja seega saavutataks lõpuks trammiühendus lennujaama, tulevase suure Ülemiste reisirongiterminali ja Tallinna merevärava vahel. Delfi „Erisaate“ stuudios rääkis Tallinna linnaplaneerimise ja transpordi eest vastutav abilinnapea Andrei Novikov, millised on järgmised trammiliinide arendamise plaanid pealinnas. Ta seletab, miks pole pea mingit perspektiivi näiteks Viimsi trammil või Laagna tee Lasnamäe rööbasühendusel. Kuhu võiks Lasnamäe tramm selle asemel tulla? Ka on jutti bussitranspordi arendamisest, saatejuht on Raimo Poom.

Eile välja kuulutatud nn sadama trammi avapauk on Novikovi sõnul väga tähtis, sest lahendab Tallinna kesklinnas trammiteede pudelikaela. Selleta pole aga enamatest uutest trammiliinidest unistamine võimalik.

Piir on käes

„Tänane trammivõrk on oma läbilaske võime piiri peal. Vahemikus Viru ring kuni Hobujaama peatus ollakse läbilaskevõime piiril. Enne kui tuleb läbilõige samast Laikmaa tänavalt (mis ehitatakse koos sadamasse suunduva trammiteega – R.P.), ei saa me rääkida ka trammivõrgu tihendamisest. Kui saame uue võimaluse, kuidas pudelikaelast läbi pääseda, avanevad meil uued võimalused. Uued trammikoridorid, mida me joonistame, on realiseeritavad alles pärast seda,“ seletas Novikov.

Kuhu võiks siis peale seda uued rööbastranspordi liinid viima hakata pealinnas?

„Ma ise näen, et järgmisena võiks tulla arutusele, kas Põhja-Tallinnasse, Stroomi kanti minev trammitee või siis Paljassaare arendusi teenindav trammitee. Põhja-Tallinn on see piirkond, kus juba täna on autoga keeruline ja arvestades potentsiaalseid ehitusõigusi selles piirkonnas, siis saab ühistransport kindlasti olema liikumisviis, millele tuleb edaspidi pöörata suuremat tähelepanu,“ rääkis abilinnapea.

Mis oleks Tallinna huvi?

Kuid hoopis rohkem on ju räägitud hoopis näiteks Viimsi trammist või siis aastaid juba Lasnamäe liinist, milleks nn kanalis ehk Laagna teel kohtki olemas. Novikov ei varjanud, et ei pea neid plaane mõistlikuks.

„Ma küsiks teistmoodi – mis võiks olla Tallinna huvi teha Viimsisse tramm? Kui kujutame ette Pirita teed ja linnaosa, siis selle tee ääres olevaid elanikke on ca 4000-5000, mida see tramm võiks teenindada. Jah, Viimsi keskuses on neid kindlasti rohkem. Kas Tallinna huvides on oma maksumaksja raha panna sellesse projekti, ma kaldun arvama, et mitte. Kas Viimsi kujutab ette, mida tähendab tramm? See ei tähenda ainult rööpaid, vaid ka veeremit. Üks tramm maksab suurusjärgus kolm miljonit eurot. Ainuüksi Viimsi lõik tähendaks vähemalt 6-8 uut trammi, lisaks trammidepoo. Lisaks peaks Tallinn mõtlema, kus nad kõik kokku jooksevad nii, et nad ei ummistaks olemasolevaid liine,“ ladus Tallinna linnavalitsuse liige probleeme letti.

„Võiks öelda, et Viimsi suudaks mõne koolimaja või lasteasutuse ehitamisega lahendada liikuvusprobleemi palju efektiivsemalt kui ühe trammiga,“ resümeeris ta Viimsi trammi kohta.

Sama kriitiline oli ta Lasnamäe kanalisse trammi rajamise kohta, öeldes, et see on kaotanud oma aktuaalsuse seoses olemasolevate heade bussiliinidega,

Tramm Narva maanteele

„Mis puutub Laagna teel olevat trammi, arvestades bussiliikluse tihedust, mis seal on, see pole enam aktuaalne. Bussid tulevad iga 3-5 minuti tagant ja nad täidavad samaaegselt ka etteveo funktsiooni, kuidas inimese majade vahelt kokku tuua,“ seletas Novikov viitega, et isegi trammiliini tegemise korral ei saaks bussidest loobuda.

Kuid ta rääkis, et Lasnamäe suunal võiks trammil olla pikemas vaates perspektiivi teisest suunast lähenedes. „Küll aga võib rääkida tulevkus pigem mööda Narva maanteed kulgevast liinist. Aga see on ka väga kauge perspektiiv. Hetkel me küll reserveerime koridori. Tulevikus võiks rääkida trammist, mis kulgeks mööda Varva maanteed ja siis mööda Rahu tee koridori Lasnamäe lõpuni. Aga ma ei näe, et seda lähiajal tuleks.“

Novikov seletab saates, et trammiteede rajamine on pikk ning kallis protsess. Kuid samas kinnitas ta, et linnavalitsus on valmis uute projektidega edasi minema, kui näiteks Euroopa Liidu ja riigi lähemate aastate kavades peaks trammiliikluse arendamine saama oluliseks suunaks.

Lisaks rööbastele tuleb saates veel juttu ka bussitranspordist pealinnas ja Novikov seletab, miks ei lähe linn kohe diiselbusside kasutamiselt elektribussidele üle, vaid võtab järgmiseks kasutusele gaasibussid.

Elektribussid peale gaasibusse

„Miks me ei lähe elektri peale? See pole majanduslikult veel põhjendatud. Meie bussi keskmine läbisõit on päevas 450 kilomeetrit, elektrilaadimisega buss sõidab 250. Peaksime investeerima kiirlaadimise võimekusse, mis on kallis ja teisalt ei ole ma kindel, et Elektrilevi suudaks meile garanteerida, et kui kõik bussid korraga laadima panna ei lööks korke piltlikult välja. See on siiski väga suur hulk busse, mis teatud hetkel tarbiksid väga suure koguse elektrit.

Suurte linnade transport on kõik minemas elektri peale, mis on toonud kaasa ka olukorra, et tehaste uste taga on samasugused järjekorrad nagu hiljuti olid respiraatorite tehaste juures. Ja kõik pakuvad üle. Hind ei ole seega mõistlik,“ seletas Novikov.

Samas ta kinnitas, et linna pikema vaate eesmärk on ka elektribussidele üle minna.

Millal aga lahkub viimane diislikütust kasutav buss Tallinna tänavatelt? Abilinnapea seletas, miks see veel palju aastaid võib võtta. „Ma arvan, et kümne aasta pärast on diiselbussid Tallinnast täielikult kadunud. Kindlasti nad kaovad kiiremini, kuid täna vaid 1-2 aastat vana bussi pole mõtet nii kiiresti maha kanda. Ta veel sõidab täiesti rahulikult ja jooksvad kulud pole kosmosesse kuluvad.“