Päevaleht kajastas, et on palju asju, mis Etsile hinge jääb. Ta ei saa aru, et kui haiglas olid hingamisaparaadid ja voodid olid tühjad ning neil oli kodus ootav meditsiinipersonal, siis miks keegi ei aidanud hoolekeskust ja seal elavaid vanainimesi? Miks lasti hoolekeskuse vähestel töötajatel end peaaegu surnuks töötada? Kiirabi tegevuse kohta esitas ta oma tähelepanekud ka terviseametile.

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov selgitab Delfile, et amet suhtles kiirabiteenuse pakkujatega ning hetkel tundub, et peamiseks probleemiks oli suhtlemine kiirabi töötajate ja hooldekodu töötajate vahel - töötajate ootused oli suuremad kui kiirabi võimalused.

"Rääkisin ka Ida-Viru keskhaigla ravijuhi dr Toomas Kariisiga, kelle hinnangul Alutaguse hoolekeskuse probleemiga saadi hakkama hästi. Eriti positiivse tagasiside andis ta terviseameti regionaalse osakonna tegevuse kohta, kes reageeris kiiresti ja efektiivselt."

Kariis lisab omalt poolt, et hoolekeskusest viibisid haiglaravil COVID-19 diagnoosiga kokku 12 haiget ja 1 töötaja. "9 patsienti surid. Kõigil olid erinevad kaasuvad haigused. Haigete vanused jäid vahemikku 59-96, seejuures neljal üle 90 aasta." Ets märkis varasemalt, et ühtekokku haigestus hoolekeskuses 21 hoolealust, kellest kümme surid.

Arkadi Popov lisab, et praktika näeb ette, et Covid-19 hospitaliseerimise näidustusteks on raske üldseisund ja hingamishäired. Kui probleemiks on ainult palavik ja patsiendi seisund ei ole raske, siis üldjuhul hospitaliseerimist ei toimu. Loevad ka teised faktorid: varasem anamnees, kliinilised andmed (teadvuse tase, vererõhk, pulssoksümeetria näidud jne).

"10-st surnud kliendist Alutaguse hoolekeskuses suri Ida-Viru keskhaiglas 9 ja 1 klient hooldekodus kohapeal (antud juhul kutsuti kiirabi surma konstateerimisele). Ülejäänud 9 patsienti surid haiglas, seega me ei saa mitte mingil juhul öelda, et patsiendid jäid ilma abita. Kiirabi käis kohal, hindas nende seisundit, vajadusel osutas abi ja vajadusel hospitaliseeris," märgib ta lõpetuseks.

Karell Kiirabi väljakutsetest Alutaguse hoolekeskusesse
Ajavahemikus 01.03 - 18.05 on Alutaguse hoolekeskusesse kutsutud kiirabi 34 korda (eelmisel aastal samal perioodil 6 korda). Neist 24 väljakutset olid ajavahemikul 28.03 - 17.05.

Viimati mainitud perioodi kutsete ülevaade:

- "A" kutsed, kõik seotud surma tuvastamisega - 4 korda

- "B" kutseid 5 korda neist 3 hospitaliseeritud

- "C" kutsed 14, 9 hospitaliseeriti (neist 6 positiivsed) ning 5 jäid koju

- "D" kutsed 1, hospitaliseeriti (korduvkutse, esimesel korral jäetud koju) koroonapositiivne patsient.

Ajaperioodil 28.03 - 17.05 hospitaliseeriti 24 kutsest 13 patsienti ehk 54 protsenti.

Ühtegi kiirabikutset ei tühistatud.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!