Mismoodi on Soomes valitsus koroonakriisiga hakkama saanud? Peaminister Sanna Marini juhitavate sotsiaaldemokraatide toetus on läinud ülesmäge ja neist on saanud põlissoomlaste ees populaarseim erakond, räägib Marjo Näkki. Kuid juba küsib opositsioon kriitilisi küsimusi, miks alles nüüd toetatakse kohvikuid-restorane? Kas ettevõtete toetus läks hoopis konsultantide taskusse? Kas Soome majandus ei või saada suurt hoopi? Näkki räägib ka sellest, kas soomlaste jaoks on Eesti-Soome ühenduse katkemine suurem teema olnud ja põhjanaabrite juures samaoodi tekkinud arutelust Ukraina tööjõu kasutamisest. Saatejuht on Raimo Poom.


Kuidas Soomes on koroonaviirusega võitlemisega? Kuidas hinnatakse Soome valitsuse tegevust kriisis, mis Eestis ministrite poolt eelmisel aastal huulepulgavalitsuseks ristiti?

Paistab, et poelettide tagant leidub väga häid ministreid! Sostsiaaldemokraadid ja peaminister Sanna Marin on saanud väga hästi hakkama. Ka teised ministrid tegelikult. Marin on olnud sellise väga rahuliku, veenva ja kindla esinemisega. Seda on näha ka parteide toetustest, sest sotsiaaldemokraadid on saanud kõige populaarsemaks erakonnaks ja läinud mööda põlissoomlastest. Huvitav on, et teistel valitsusparteidel pole see samamoodi õnnestunud.
Inimesed on üsna rahul valitsuse tööga, aga tasapisi hakkab ka kriitikat kuulma. Antud nädalal lähevad meil väiksemad lapsed kooli ja oleme üle ehk sellest esimesest paanikahoost, mis meil tekkis.

Meil on surmajuhtumeid eilse seisuga 271. Valdavalt vanurid kahjuks, hooldekodudes on olnud neid üsna palju. Nakatunuid on olnud umbes 6000, mis on üsna väike arv. Valdav osa on neist Helsingis.

Nüüd on näha ka see, kuidas viirus Soomesse tuli. Meil oli Lõuna-Soomes suusapuhkus, inimesed läksid Austriasse suusatama ja tõid selle tagasi. Niimoodi see maandus Soome.

Aga meil on palju regioone, kus pole pele mõne loetud juhtumi midagi. Ja nüüd hakkame tasapisi küsima, kas peame neid piiranguid niimoodi jälgima. Eriti suur kriitika tuleb 70 aastaste ja vanemate inimeste seast ja meil on iga viies inimene Soomes üle 70 aasta vana. Muidugi on haigeid, kuid paljud küsivad, mis vanus see ka on!? Väga paljud neist on töökad ja terved.

Soomes võeti kriisi alguses kõik kokku, valitsus ja opositsioon tegid koostööd ja otsuseid langetati väga ühtselt..

Jah, meil on konsensuspoliitika. Seda kriisi võrreldi isegi sõdadega. President tuli ka hästi jõuliselt välja. Tundus, et peaminister Sanna Marinil ja president Sauli Niinistöl olid sarnased juhtimisstiilid. Aga seal oli vist ka väikets survet nende vahel. Näiteks president tegi ettepanekul et Soomes tuleks luua eraldi grupp, kes hakkaks kriisi ajal riigi juhtimist aitama. Peaminister ütles selle peale, et väga kena ettepanek, aga ei, aitäh.

Kuigi tahaksin öelda, et Soome on väga kenasti ja võrdõiguslikult hakkama saav riik, siis tundub, et meil on väike pime pool ka. Kui need 30-aastased naised on esiplaanil ja saavad väga hästi hakkama valitsuses, siis need vanad mehed nende taga ikka väga tahaksid riiki juhtida kriisis.

Aga eks käes on aeg, kui tuleb hakata hindama hakkamasaamist ja rääkima ka majandusest, sest koroonakriisil on sellele suur mõju?

Meie opositsioon on tegelikult hakanud avaldusi tegema. Meil oli muidugi see maskide skandaal, mis oli Eesti meedia pealkirjadeski, sest üks seotud iluettevõtja elab Eestis. Aga see skandaal on nüüd pisut hääbunud, kuna politsei uurib seda.

Suurem arutelu on praegu toetuste teemal. Soome riik lubas väga kiiresti koostada toetuskava ja -plaani. Sadu miljoneid anti erinevatele asutustele selle laiali jagamiseks. Üks neist oli Business Finland. See hakkas toetusi jagama, kuid nemad saavad toetada vaid arenguprojekte, mis tähendab, et ettevõtjad, kes vajasid raha üüride või palkade maksmiseks, jäid oma näppe lakkuma. Erinevad konsultatsioonifirmad ja IT ettevõtjad olid väga osavad ja kirjutasid selliseid arenguplaane ja said sada tuhat eurot ja sarnaseid summasid, mis tekitas palju nördimust,

Kõige hullem oli see, et Soome riik keelas seadusega restoranide ja kohvikute tegevuse, aga toetustest räägitakse alles nüüd. Minu nädalat hiljem. Soome valitsus on teinud ettepaneku nüüd, et maksaksid restoranidele 120 miljonit eurot, aga opositsiooni hinnangul on vaja vähemalt sada miljonit veel.

Tundub ka, et põlissoomlased teevad nüüd tugevat majanduspoliitikat. Tõstavad esiplaanile, et ettevõtjate maksustamist peaks Soomes nüüd vaatama – tasapisi hakkab opositsiooni hääl välja tulema. Järgmisel aastal on meil kohalikud valimised Soomes ja majandusega seotud teemad tulevad väga kõvasti üles.

Kuidas Soome majandusega laiemalt on – kui suur koroonast põhjustatud kriis tulemas on?

Meil oli tuntud majandusteadlase Vesa Vihriälä töögrupp, kus arutati seda asja ja nad ütlesid, et meil on ees kaotatud aastakümme.

Meil on väga kõva löögi saanud turism, Lapimaa oli väga populaarne hiinlaste hulgas, britid jäid tulemata. Seal on kaotatud sadu miljoneid. Seal on suured suusakeskused, kuid neist sõltuvad paljud väikeettevõtjadki.

Aga Björn Wahlroos, kes on parempoolne suurettevõtete juht rääkis sellest, et koroonakriis on vaid üks löök. Et Soome majandus on juba mitu aastat olnud halvas seisus, sest majanduskasv on põhinenud tarbimisel, mida on rahastatud laenude toel.

Ja Soomes on tõusnud ka kriitika Euroopa Liidu vastu päris tugevalt. Näiteks püüab rõhutada, et peame ühiselt vastutama. Neil on muidugi suured pangad, kes on andnud palju laenu Itaaliasse. Wahlroos ütles ka seda, et maksame palju raha Euroopasse, et nad võibolla meie käest midagi telliks.

Samas paberitööstusel läheb Soomes tegelikult väga hästi, sest kõik ostavad interneti teel kaupa ja seda tuleb pakkida. Seal on hea turg,

Aga meil oli hea autotööstus, laevaehitus. Me ju kõik teame, mis toimub aga autotööstuses ja turismis, mis tähendab, et laevu ei tellita. Päris rasked ajad on ees. Ja me peame midagi välja mõtlema, vanad struktuurid, mis on meie riiki toetanud, pole enam piisavad.

Räägime Eesti-Soome ühendustest, kõik laevad on seisma pandud, keegi peale kaupade liikuda pole saanud. Kas see on ka Soomes teemaks olnud? Eesti pool on kurdetud ja küsitud, kas soomlased kiusavad meid, et liikuda üldse enam ei tohi?

Soomlased ei kiusa eestlasi. Aga kahjuks pole Eesti töötajad, kes on Soome majandusele väga tähtsad, väga kõrgel päevakorras olnud. Vahel teema tõuseb ja välisminister Pekka Haavisto on rääkinud Urmas Reinsaluga ja meil on olnud hea koostöö. Aga võibolla, et Soome meedia pole palju Eesti teemat kajastatud, kasvõi seda, et väga palju koroonatestidest on analüüsitud Eestis.
Samas on rohkem räägitud Soome-Rootsi piiriülesest liiklusest – meil on Tornio-Haaparanta kaksiklinn nagu Valga-Valka Eestis ja Lätis. Rootsi ei pannud kunagi piiri kinni, aga soomlased kuulasid sõna ja soovitusi. Seal on olnud skandaale, et piirivalvurid on keelanud Rootsi minemist. Samas on seal tihti nii, et inimene näiteks elab Rootiss ja käib tööl Soomes või vastupidi. Täpselt nagu Valgas, sa ei saagi aru, kui riiki vahetub.

Nii Soomes kui Eestis on vist kerkinud sarnane probleem – Ukraina tööjõuga maal, keda teilgi on palju. Meil näiteks EKRE tahtnud kinni keerata võõrtööjõudu ja öelnud, et nüüd peaks eestlastele tööd andma.

Tegelikult on see tõstnud jah teema, et maaeluettevõtjate sõnul on ukrainlased palju efektiivsemad, kui Soome tööjõud. Ukrainast tuleb inimesi, eks teevad kolme kuuga ühe või kahe aasta eest tööd, sest ei pea kohvipausegi. Aga see on tõstnud teema, millest ka põlissoomlased o hakanud rääkima, et ukrainlastele on makstud ca 6 eurot tunnist, mis on alla normide, mida Soomes peaks maksma. Põlissoomlased ongi tõstatanud selle teema, et eestlased, ukrainlased on teretulnud, aga neile peaks maksma võrdselt. Ei tohiks tekitada kahekorruse tööturgu.

Tegelikult see kriis toob välja musti auke meie ühiskonnas ja see on huvitav.