Rakendus, millest jutt, aitaks tuvastada kasutajal selgitada välja nende kokkupuude COVID-19 diagnoosiga isikuga.

74% Eesti elanikest oleks valmis kaaluma mobiilirakenduse kasutamist, mille abil saab teada, kui on oldud kontaktis COVID-19 positiivse proovi andnud inimesega. Rakendust ei oleks nõus kasutama 20%, 6% ei oska selle kohta arvamust avaldada.

Hoolikus kärbub

Viimase kolme nädala vältel on aga kõiki juhiseid järgivate elanike osakaal langenud ligi kümne protsendipunkti võrra 80%-lt 70-le. Naised on meestest märksa hoolsamad (kõiki juhised järgib vastavalt 79% ja 60%), 65-aastaste ja vanemate elanike seas järgib juhiseid 78-83%.

Ka elanike kodus püsimine on viimastel nädalatel märkimisväärselt vähenenud. Kodus püsib 51% elanikest (langus 11%), lisaks püsib 5% karantiinis. 43% elanikest käib väljas sama palju kui varem, nendest 39% väldib rahvarohkeid kohti, kuid 4% ei väldi.

Soojus ja tüdimus

Turu-uuringute AS-i tegevjuht Tõnis Stambergi sõnul on arusaadav, et saabuvate soojemate ilmade taustal ning juba nädalaid kestnud eriolukorra tingimustes inimesed ootavad piirangute leevendamist. Samas on positiivne siiski see, et enamus pingutavad ja jälgivad juhiseid ikka edasi, saades aru sotsiaalse distantseerumise vajalikkusest, selleks et ära hoida viiruse leviku riski uut tõusu.

80% elanikest on valmis avalikes siseruumides maski kandma, 15% sellega nõus ei oleks ning 5% ei oma selget arvamust. Kõige kõrgem on valmidus kanda maski arsti juures (67%), kaubanduskeskustes/kauplustes (64%) ning ühistranspordis (62%). Soovimatust maski kanda väljendasid keskmisest sagedamini mehed ning 25-34-aastased.

Leebemate meetmete nõue

Kui maski kandmine võimaldab leevendada kehtivaid piiranguid, oleks valmis kohustuslikus korras avalikes siseruumides maski kandma 73% elanikest. Vastumeelsust põhjendati kõige sagedamini sellega, et maski soovitakse kanda vaid lühiajaliselt (48%) ning maski ollakse nõus kandma vaid vabatahtlikult (44%). Lisaks hindab 26% elanikest, et maskide ostmine oleks liiga kallis ning 26% kahtleb, et maskide kandmine on viiruse leviku piiramisel ja kandja enda kaitsmisel tõhus.

Elanikest 58% sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekuid ning see näitaja on püsinud stabiilsena. Töötavatest elanikest 41% töökoormus pole eriolukorra ajal muutunud, 35%-l on töökoormus vähenenud ning 16%-l suurenenud. Küsitletutest, kes märkisid, et on töötud, kaotas 29% töö eriolukorra ajal.

Veelgi on suurenenud eriolukorra meetmete leevendamist soovivate elanike osakaal: leevendamist soovib 32% (tõus 9%), meetmetega on rahul 54% (langus 6%) ja karmistamist soovib 12%.

Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2024 Eesti elanikku kes olid 15-aastased ja vanemad. Iganädalase uuringu tellija on Riigikantselei ning see toimus seitsmendat korda.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!