Ojase kirjeldas eile ühismeedias, kuidas ta abikaasal tekkisid koroonaviiruse sümptomid, lisaks olid mõlemad osalenud üritustel, mille külastajate seas tuvastati hiljem koroonaviirusega inimesi. Testide tegemise aja osas valitses segadus. Lisaks olevat hiljem, kui naine koroonaviiruse tõttu haiglasse läks, avastanud eest seebi ja tualettpaberita palati.

Ojase ei soovinud öelda, mis haiglaga on tegemist, seetõttu ei saa Delfi küsida konkreetselt haiglalt omapoolset kommentaari.

Regionaalhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla, Tartu Ülikooli kliinikum ja Ida-Viru keskhaigla ei soovi juhtunut kuidagi üldisemalt kommenteerida.

Lõuna-Eesti haigla kommunikatsioonijuht Ave Abel märgib, et nende haiglas pole ühtegi koroonaviirusesse nakatunut, seega ei oska haigla midagi juhtumi peale kosta.

Pärnu haigla kommunikatsioonispetsialist Margit Suhhostavets on pisut jutukam, aga nendib, et sündmus ei juhtunud nende haiglas ja seega on raske lugu kommenteerida. "Kindlasti julgen väita, et meie haiglas on patsientidele kõik igapäevaseks vajalik tagatud ning taolist probleemi tekkinud ei ole," kinnitas ta.

Ojase kritiseeris postituses ka häirekeskuse tööd, mille peale soovis häirekeskuse meditsiinivaldkonna ekspert Margit Kallas pisut juhtunut selgitada.

„12. märtsil sai häirekeskus pea 4000 kõnet, millest üle poole moodustasid kõned, mille sisuks oli moel või teisel koroonaviirusega seonduv. Tavapäraselt saab häirekeskus ööpäevas 2600 kõnet, millest abi vajatakse umbes pooltel kordadel," selgitas Kallas.

"Kiirabi poolset viiruse testimist vajavate juhtumite arv kerkis sellel päeval pea 300ni, millest Harju-, Rapla- ja Järvamaal oli testimist ootavate inimeste arv 124. Neid testimisega seotud väljakutseid teenindas üks kiirabibrigaad," lisas ta.

"Neil päevil tekkis tõesti olukord, kus väljakutsete teenindamine ei toimunud nii kiiresti, kui inimesed on tavapäraselt harjunud. Kiirabibrigaadide väljapanekut maakondades häirekeskus ei juhi ja meie ainus võimalus neil keerulistel päevadel oli edastada kõik väljakutsed, mis siis iga vastava maakonna kiirabipidaja oma võimetekohaselt teenindas," rääkis Kallas.

"Olen nõus, et nende kõnede puhul oleks saanud häirekeskus teha paremini," raputab Kallas häirekeskusele tuhka pähe. "Näiteks anda ammendavaid selgitusi, miks kiirabi väljakutsete teenindamine on viibinud ja olla mõistvam. Mul on väga kahju, et see ebameeldiv olukord tekkis ja kinnitan, et pingutame selle nimel, et selliseid probleeme ei tekiks," sõnas ta.

Kallas julgustas inimesi andma häirekeskusele märku, kui neil tekib häirekeskuse töö osas küsimusi või tähelepanekuid. "See on meile oluline tagasiside, et saaksime oma tööd teha paremini ja me oleme sellest tagasisidest päriselt huvitatud. Kontaktid leiab meie kodulehelt www.112.ee.“

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!