Terrasega tuleb kõigepealt juttu sellest, mida EL saaks teha Eesti põllumeeste heaks. Erinevalt kodumaistest valdkonna juhtidest, kes tahaksid lapsed koolist kartuleid korjama saata, näeb Terras võtit põllumeeste toetamisel erinevate reeglite koorma vähendamisega. Eriti peab ta silmas rohepöörde nõuete ajutist leevendamist maal. Terras sooviks ka seda, et Euroopa Komisjon tegeleks aktiivsemalt ühisturu kaitsmisega, et põllumehed saaksid oma kaupa piiranguteta eksportida. Koroonakriisi majandusmõjude tõttu peab Terras tõenäoliseks, et SKT protsendiga fikseeritud kaitsekulud langevad. Seetõttu tuleb olla valmis taotlema näiteks EL-ist kaitsetööstuse arendamiseks saadaolevaid vahendeid. Eurosaadikuga on juttu veel Ungari demokraatiast ja sealse võimupartei sobivusest EPP fraktsiooni, millesse kuulub ka Terras.

Käisite aprilli alguses välja oma mõtted, kuidas Euroopa võiks koroonakriisist välja tulla paremini. Avaldiste sellekohase artikli Eesti Päevalehes ja nimetasite seda masterplan-iks. Tegite näiteks ettepaneku lükata edasi EL-i energiapöörde eesmärkide täitmine, aga ka tuua tagasi Euroopasse elutähtsamate asjade tootmise, mille osas oleme teistest sõltuvusse jäänud. Kas nüüd vaadates läheb EL pakutud suunas?

Liigume igal juhul õiges suunas. Eriti mainisin seda, et Euroopa peaks olema valmis kriisidele reageerima või peaks olema mingi kriisis jälgimise mehhanism, seal on tehtud päris palju samme, et tulevikus oldaks valmis reageerima kiiresti nii meditsiinilistele kui teistele kriisidele. Et ei jäädaks alguses seisma, et end siis taaskäivitada.

Europarlamendis on näha, kui palju võtab aega uuesti protsesside käima jooksmine. Lõime just siin töögrupi, kus püüame leida lahendeid, kuidas parlament ka sellest vaikelust välja tuua. Lõppude lõpuks on parlamendi kohus oma tööd teha.

Mis puutub nendesse rahalistesse protsessidesse, siis olen endiselt veendunud, et kõik Euroopa tähtsad eesmärgid on jätkuvalt olulised. Kuid see ei tohi tulla nende arvelt, kes koroonast kõige rohkem pihta saavad. Täna on kõige suurema löögi all väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ja ka põllumajandus. Ei ole niimoodi, et nõuame endiselt , et rohepööre peaksid täie ulatusega toimima ja siis vaesed põllumehed, kes ei suuda oma piima-juustu kuskile müüa, kuna restoranid on kinni, siis nemad peavad enda kanda saama ka rohepöördest tekkivad raskused.

Kui sinna on raha mõeldud toimetulekuks, siis koroonakriisist välja tulemise fondid peaksid olema veel lisaks sellele. Aga seda, mida järgmine finantsraamistik endast kujutab näeme siis, kui Komisjon 6. mail oma ettepanekuga välja tuleb. Aga mul ei ole väga suurt veendumust, et riigid on valmis lisaraha panema. Ja kui seda ei tule, siis tuleb rohepööre kannatada saanud põllumeeste arvelt. Seda tuleb tähelepanelikult jälgida ja me oleme seda põllumajanduskomisjon omalt poolt tähelepanelikult näpuga järge vedanud, et pesuveega last välja ei visataks. Põllumehed on väga olulised.

Tegelete põllumeeste küsimustega, seega kuidas paistavad praegu Eesti põllumehed võrreldes muu Euroopaga. Peab ütlema, et siin lugusid lugedes tundub, et kriisis on oldud hästi innovatiivsed, kohe avatud oma e-poode ära langenud muude tellimuste asemel. Kas see on nii?

Meie põllumehed on olnud väga tublid. Kuna meie põllumeeste toodetud kaup on väga kvaliteetne, siis oleks neil võimalik ka edasi eksportida, aga siin on riigid hakanud oma turgu kaitsma. Näiteks Eesti piimatoodete jõudmine Leedu turule on väga piiratud selle võrra, et Leedu valitsus püüab kõigepealt oma põllumeeste piima ära kasutada.

Aga see on täpselt Euroopa vabaturu vastane. Ja see on see, kus Euroopa Komisjonil on tarvis sekkuda, sest vaba turg ja kaupade vaba liikumine turul peab taastuma. Meil ei ole valikuid, kaubad ja teenused peavad hakkama liikuma vabalt. Võibolla täna ongi see hetk tekitada olukord, kus ebavõrdselt toiminud teenuste vaba liikumine nüüd täitsa vabaks saab. Kasutaks seda võimalust ära, et on raske, ja püüaks neile asjadele rohkem tähelepanu pöörama.

Kas meil on nüüd suundumus sellele, et toota olulisi asju Euroopas sees ja vähendada sõltuvust Hiinast, mida me oleme selles kriisis teravalt näinud?

Igal juhul oli tegemist väga ebameeldivalt helisenud äratuskellaga. Loomulikult nägime seda kõigepealt just meditsiini ja meditsiinitarvikute valdkonnas. Aga ka väga tähtsate tehniliste osade valdkonnas. Loomulikult kõik saavad nüüd aru, et odavalt Hiinast tellida on üks võimalus, aga see ei taga alati tarnekindlust, ja ma usun, et Euroopa terve mõistusega majandus ja tööstus pöördub rohkem tagasi oma tootmise põlle. Ja eriti oluline on see, et EL kesksena reguleeriks seda, et selliseid materjale ja toiduaineid, mis on kriitiliselt olulised, et nende toimepidevus oleks tagatud EL-i sees. See võiks toimuda kriisiga toimetulekute meetmete arutelu raames. Nagu me Eestis oleme vaadanud, et kõik elu valdkonnad toimiksid ka kriisis sees, siis sellist vaadet oleks täna vaja ka Euroopa üleselt. Saatejuht on Raimo Poom.

Kas Euroopa ei peaks hakkama mõtlema tsiviilkriiside osas nagu NATO, et tegema oma vajalikud laod, kus kriiside korral saab meditsiinivarustust või muud vastavalt vajadusele kasutusele võtta?

Pigem arvan, et see peaks jääma riikide enda otsustada ja pädevuseks. Aga Euroopal peaks olema selge ülevaade nendest varudest, et võimaliku kriisi korral ühiselt arutades neid liigutada sinna, kus kõige kriitilisem on. Et ei peaks ootama halva kvaliteediga maske Hiinast või propagandamaske Venemaalt. See võiks jääda riikide vastutuseks, aga Euroopa peaks olema valmis seda infot omama, valdama ja ümber juhtima.

Kriisi laiematel võimalikel mõjudel peatudes – eelmise finantskriisi ajal sai paljudes Euroopa riikides tekkinud kärpevajaduse tõttu pihta kaitsevaldkond. Nüüd on meil uus kriis, me veel ei tea seda, kui suured mõjud on sel majandustele tervikuna, kuid kas nüüd võib Euroopas sama asi juhtuda, et jälle võidakse minna kärpimise teed?

Pean meenutama, et väga suurt kärbet kaitsekuludes ei toimunud eelmise kriisi ajal, sest just siis toimus Gruusia sõda ja suur kärbe jäi ära, mida karta oli. Kärbiti vaid SKT protsendi raames. Ma tahaks väga loota, et riigid mõistavad, et riigikaitse kulutuste pealt kokku hoidmine on väga lühinägelik. Aga loomulikult need riigid, kes pika hambaga on kaitsekulusid tõstnud viimastel aastatel ja kus avalik arvamus pole kaitsekulude tõstmise poolt, neil on kindlasti kiusatus kaitsekulude kallale minna.

Aga nagu ma ütlesin, loodan, et see nii ei lähe. Küll aga on päris kindel, et kui langeb SKT, siis langevad ka kaitsekulud, sest nende suurus on protsendina paika pandud. Ja seda näeme kindlasti lähiajal ka Eestis. Aga ma loodan, et kergekäelist kärpimist ei juhtu, sest riigid vajavad endiselt kaitsmist, julgeolek on veelgi ebastabiilsem kui ta oli enne koroonakriisi.

Kui me nüüd siiski näeme, et protsendi tõttu kaitsekulud absoluutnumbrites vähenevad, siis mis võiks see tähendada Euroopa enda kaitsekoostöö tulevikule. Kas mingil hetkel võib tulla lauale Euroopa enda kaitsedimensioon, sest kui raha jääb vähemaks, siis tuleks rohkem ühiselt teha. Või ei sunni see selleks?

Kui mõtlete Euroopa kaitseväge, siis seda kindlasti mitte. Seda pole ka NATO-s. Aga see, et Euroopa investeerib kaitsesse, see on väga teretulnud.

Ma tean, et Euroopas on planeeritud kaitsetööstustele innovatsiooni ja tehnoloogilise arenduse pakett tuua lähemale. Seal saaks ka Eesti kaitsetööstus konkureerida. Kui ma ei eksi, siis on see 160 miljoni euro ringis Euroopa eelarvest. Ja see läheb otse tööstuse arendamisesse ja inimeste töökohtadesse ja ma loodan, et oleme Eestis valmis ka selle palli peale hüppama.

Ja see võiks tasandada natuke kaitsekulude vähenemist?

Jah, praegu on õige aeg just sellistesse asjadesse investeerimiseks, mis loovad uusi töökohti, aga samas toovad Eesti tööstuse ka paremasse rahvusvahelisse eduseisu. Selles pole mingit kahtlust.

Europarlemendi suurimas fraktsioonis, Euroopa rahvapartei (EPP) omas, kuhu kuulute, on kriisi ajal taas üles kerkinud küsimus Ungarist – sealse võimupartei sobivusest teie ridadesse. Küsimus on selles, kas koroonakriisis on Ungaris taas läinud halvemaks demokraatia olukorraga, kuna parlament pandis sisuliselt kinni eriolukorras. Kas saate seletada, mis seis selle probleemipusaga on teil?

Kogu Euroopas ja maailmas laiemalt on täna väga palju demokraatiat vähendatud igasuguste eriolukordadega. Ungari ja Fidesz partei puhul on EPP sees arutelu. Ka see kiri EPP fraktsiooni juhile oli küsimus, et kuidas ja millal me lahendame seda EPP sisest pinget, mis täna on? Ühed arvavad, et Ungari teeb [eriolukorras] liiga palju. Teised ütlevad, et vaadake, mis toimub Tšehhis ja Maltal, et seal on sotsialistid ja liberaalid veel rohkem kruvisid keeranud. Aga see kõik on EPP sisene arutelu. Ja sellisena näen ka mina seda ja see läheb edasi septembris.

Me olime näiteks vastu ja ka mina olin vastu, et COVID-19 teemaline resolutsioonis Ungari väljatoomisele.

Minu jaoks on aga väga oluline parlamentaarne demokraatia, parlamendi seadusandliku õiguse ja diskussiooni hoidmine. Ma isegi ei saa aru, miks Ungaris parlament varumeeste pingile suruti. Neil poleks olnud mingit tarvidust seda teha ja veel piiramata ajaks. Aga ma usun, et sellel on ka mingi ratsionaalne seletus, mida me EPP-s siis arutame ja loodan, et Fidesz jääb meie ridadesse alles ja lähme kõik üheskoos edasi.

Olete jätkuvalt ise Brüsselis koha peal. Mis seis on seal, Belgia on väga kõvasti pihta saanud viirusest. Kas tunnete end sellele vaatamata seal turvaliselt ja on sealgi olukord paranemas?

Tunnen ennast siin parlamendis väga turvaliselt, sest üldse inimesi ei ole. Minu meelest on see lubamatul et kõigi parlamentide ema on oma töö lõpetanud ja tehnilised meetodid, mida siin kasutatakse on täiesti kiviaegsed. Mina tulin juba ainuüksi selle pärast kohale, et ei saanud hoogu veel sisse ega aru, kuidas mehhanismid toimivad.

Ma loodan ka, et Euroopa parlament leiab endast üsna pea julgust siia kokku tulla. Jälgides kõiki reegleid, olgu siis 2+2 või poolteist nagu siin Belgias on. Kandes makse, kindaid, nagu kõik teised inimesed teevad. Praegune olukord, kus Brüsseli kodutud on parlamendi hoonesse lubatud aga liikmed ja ametnikud ei ole, on olukord, mis kaua kesta ei tohi.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!