Luubi alla on ka olukord Ida-Virumaal -Aas ei tee saladust, et sealsed põlevkivisektori ettevõtted on suure surve all. Valitsus kavandab nende jaoks kiireid lisa abimeetmeid, aga nendegagi suudetaks vaid sügiseni drastilisi samme edasi lükata, kui nafta hind ei tõuse. Positiivse poole pealt toob Aas esile, et Tartu maantees neljarealise osa pikendamise hange Mäoni läks odavamaks ja peaks jõudma maikuus lepinguni. Saates on juttu veel lennuühendustest, Nordicast ja erinevatest piirangute leevendamistest. Saatejuht on Raimo Poom


Inimesed liiguvad silmnähtavalt rohkem. Juba näiteks on rongides rohkem inimesi – on selliseid sõite, kus need on täitsa täis. Ronge kärbiti kriisi ajal. Millal võidakse väljumised taastada, sest inimesed hakkavad liikuma tihedamalt?

Kui hakkab rohkem liikumine, siis kindlasti ütleb ühistransporti tihendama hakata. Aga see teema haakub väga otseselt ka maskide kasutamisega. Tegelikult on nii, et mingi aeg on võimalik inimesi hajutada sedakaudu, et ühistransporti tihendada. Aga kuskilt maalt tuleb piir ette ja siis on lahendus ikkagi ühistranspordis maski kasutamine. Mina arvan, et mask ei pea olema kohustuslik, kuid üks koht, kus ma tõesti arvan, et mask võiks olla sotsiaalne norm või range soovitus on ühistransport, sest seal on inimesed tihedamalt koos.

Eriti siis pikematel sõitudel, kus ollakse kaks-kolm tundi ühes sõidukis? Kas siis võiksid maksid ka seal kättesaadavad olla, näiteks antakse koos piletiga?

See on arutamise koht. Maskide teema tuleb meil kriisikomisjonis jälle arutusele. Aga ühistransport on koht, kus maski kasutamine on kohane.

Aga on teil juttu olnud, et ronge tagasi hakata panema?

Hetkel veel ei ole olnud juttu Elroniga, aga selge on see, et need ühistranspordi hõrendamised, mis on tehtud, siis need peavad koos leevendustega hakkama tagasi tulema. Näiteks Saaremaale on parvlaevasid tagasi pandud, et kaupasid saaks paremini liigutada.

Aga kui ütleme, et kui 18. mail võetakse piirangud saartega maha, siis peavad ka parvlaevad tihedamalt liikuma hakkama.

Rääkides kaugemast reisimisest, siis riik on otsustanud toetada oma lennufirmat. On juttu olnud, et selle abil tuleb lausa 12 sihtkohta Tallinnast. On see ikka realistlik, et nii palju neid kohe tuleb?

Ega nad kõik korraga kindlasti ei tule. Palusime siis, kui raha eralduse otsustasime teha, Nordicalt ka plaani, sest eesmärk on see, et meil oleks oma lennukompanii, kes võimalikult kiiresti Tallinnast lendamist alustab. Kindlasti need liinid ei avane kohe ja korraga, aga need on sihtkohad, kuhu võiks Nordica tulevikus lennata. Aga piiride avamine on kahepoolne, mõlemad riigid peavad valmis olema.

Näitena võib tuua Leedu, kes on öelnud, et tahaksid lennuliiklust taastada mai keskelt, klausliga, et ka sihtkoht peab selleks olema valmis. Ehk siis Nordica peab olema siis valmis reageerima.

Kas on ka inimesi, keda kohe liigutama hakata? Lennukid võivad olla valmis, aga inimesed võivad olla kartlikud esialgu veel?

Kindlasti. Aga selles on ka meie Nordica eelis, et kui räägiti Air Balticust, siis nende strateegia on jätta alles suured lennukid. Nordical on aga pisemat sorti lennukid ja neil on alustamisega palju lihtsam, sest esimeses järjekorras suurt lennukit täis saada, on suur väljakutse.

Nordica strateegia suur osa põhineb allhanketööde tegemise ärimudelit, et seda alles hoida tulevikuks. Nad väga loodavad selles osas SAS-ile, kes on suur tellija. Kuid eile näiteks teatas SAS, et laseb pool oma töötajatest lahti ja tõmbab lendamist kokku. Kui kindlad me oleme, et allhanke ärimudel on jätkusuutlik, sest üle terve Euroopa tekib peale koroonakriisi suur lennumahtude ülejääk?

SAS on öelnud, et on allhankest huvitatud, Isegi niivõrd, et valmis tulevase perioodi makseid tooma ettepoole, kui Eesti riik seda toetab. Kui SAS on valmis rohkem kui kaks miljonit maksma kuus Regional Jetile, siis näitab see,, et nad on sellest ettevõttest huvitatud ja see töötas tegelikult väga hästi.

See, mis puudutab koondamisi SAS-is. Ma arvan, et sinna tuleb ettevõttesse antuke rohkem sisse vaadata. Tõenäoliselt SAS-il, arvestades ametiühingute tugevust, on see natuke seotud tulevaste perioodide kokkuhoiuga, aga ma ei hakka siinkohal spekuleerima.

Ida-Virumaal on töötuse näitaja jõudnud juba 12,9% juurde, see on kaunis suur. Kas teil on ideid, mõtteid, kuidas Ida-Virumaa majandust toetada, on seda vaja?

Jah, absoluutselt. Tõenäoliselt Ida-Virumaa jaoks tuleb luua eraldi majandusega tegelev komisjon. Seal tuleb kindlasti arvestada sellega, et seal on suurimad tööandjad energeetikasektori ettevõtted, kes tegelevad põlevkiviga. Ülejäänud töökohad on paljuski otseselt või kaudselt energeetikasektoriga seotud. Ehk kui seal midagi toimub, mõjub see palju laiemalt.

Meil on välja töötatud teatud meetmed, mida ma tahaksin valitsuskabinetis tutvustada, et aidata energeetikasektorit. Sest sektoris on palju asju kokku langenud ja on keeruline öelda, millal olukord laheneb.

Õli hinna kohta on minu käest ikka küsitud. Ega see nafta hind selliseks ei jää, sellise hinnaga ei suuda seda keegi toota.

Aga mis on teile öelnud Eesti Energia, VKG – kaua nad suudavad vastu pidada ilma drastiliste sammude astumise vajaduseta niisuguse ebanormaalselt madala naftahinna tingimustes?

Tegelikult on niimoodi, et nendes ettevõtetes kõigis arutatakse, milliseid samme astutakse. Ja need sammud võivad päris drastilised olla. Nii nagu ütlesin, on teatud meetmed, millega saaksime neid ettevõtteid aidata. Näiteks ladestustasu või siis kütiseaktsiis eritehnikale, mis töötab kaevandustes. Neid mõtteid kavatsen valitsusele tutvustada, et samme astuda.

Ettevõtted on öelnud, et juhul, kui neid seda kaudu toetada, siis võiks neil olla võimalik vastu pidada kuni sügiseni. Ja mis sealt edasi saab, siis eks seda näitab sügis, kuidas hinnad taastuvad ja maailmas majandus taastub.

Eile ütlesite televisioonis, et 11. mail võiksid ehk ostukeskused lahti minna, mainisite, et 18. mail võiksid saared lahti minna. On veel konkreetseid leevenduste kuupäevi, mida arutate? On see toitlustusasutuste piirangud või kasiinode oma, sest viimaste kinni oleku tõttu ei laeku hasartmängumaksu eelarvesse, millest sõltub kultuur ja sport?

Lõbustusasutuste kuupäevadest me tegelikult rääkinud pole, sest leevenduste teekaardil pole nad esimeste hulgas.

Kaubanduskeskuste puhul on minu ettepanek, et nad võiksid 11. mail avaneda, kui epidemioloogiliselt midagi ei muutu. Kindlasti tähendab see seda, et keskustes läheksid lahti kauplused. Söögikohtade osas on arutelu, kas kohapeal või ainult kaasa ostmiseks. Kindlasti on asju, mis avatud kaubanduskeskustes ikkagi veel kinni jäävad.

Kui kuupäevadest küsite, siis koos ostukeskustega võiks veel avaneda kõik see, mis puudutab autokoole, sõidueksameid. Ka see on meil laual. Ja minu valdkonnas ongi järgmine toitlustuskohad oma kella 10-se piiranguga, aga seda veel arutatud pole.

Kindel on see, et kõik, mis puudutab 2+2 reeglit, siis see jääb paika. Aga õnneks on suvi tulemas ja saab teha väliterrasse.

Olete majanduse leevendusporogrammi pannud kohalike teede korrashoiu. Kuid valitsusel oli ju muidu ka suur teedeehituse plaan, mis puudutab neljarealiste maanteede ehitamist. Kuidas sellega läheb, on see jõus?

See plaan läheb edasi. Hange, mis puudutab Tartu maanteel kuni Mäoni ehitamist on toimunud. Peab ütlema, et hange läks odavamaks kui eeldatud. Ja ma loodan, et leping saab maikuu jooksul sõlmitud. See projekt läheb edasi.