Komisjon kutsus täna Schengeni liikmesriike ja Schengeni lepinguga ühinenud riike üles pikendama mittehädavajaliku ELi reisimise ajutist piirangut kuni 15. maini.

Liikmesriikide ja teiste pandeemia all kannatavate riikide kogemused näitavad, et viiruse leviku tõkestamise meetmeid tuleb kohaldada kauem kui 30 päeva, et need saaksid tõhusalt mõjuda, teatas komisjon pressiteate vahendusel.

Komisjon soovitab liikmesriikidel reisipiirangu pikendamist omavahel koordineerida, sest välispiiridel võetavad meetmed saavad olla tõhusad ainult siis, kui kõik ELi ja Schengeni riigid rakendavad neid kõigil piiridel sama kaua ja ühetaoliselt.

Reisipiirang, mida soovitatakse pikendada, kehtib EL+ alal, kuhu kuuluvad kõik Schengeni liikmesriigid (kaasa arvatud Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia) ning neli Schengeni lepinguga ühinenud riiki (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) – kokku 30 riiki.

Euroopaliku eluviisi edendamise valdkonna asepresident Margaritis Schinas märkis, et kõik liikmesriigid on edukalt rakendanud suhtlemisdistantsi hoidmise meetmeid, et piirata sotsiaalset suhtlust ja aeglustada viiruse levikut.

"Kolmandatest riikidest ELi suunduvate mittehädavajalike reiside piirang täiendab neid meetmeid ELi välispiiridel. Kuigi esimesed tulemused on julgustavad, tuleb reisipiirangut pikendada, et haiguse edasise leviku riski veelgi vähendada. Me ei tohiks veel ust lahti teha, kuni me alles töötame oma kodu turvalisuse nimel," lisas Schinas.

Komisjoni hinnang praegusele olukorrale osutab uute haigus- ja surmajuhtumite arvu jätkuvale suurenemisele kogu ELis, aga ka pandeemia arengule väljaspool ELi, sealhulgas riikides, kust tavaliselt reisivad ELi igal aastal miljonid inimesed. Seepärast tuleb reisipiirangut pikendada, et haiguse edasise leviku riski vähendada, teatas komisjon.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul on nakkuse kiirema levimise risk mõõdukas, kui kohaldatakse leevendusmeetmeid, ja see risk on väga suur, kui leevendusmeetmed on ebapiisavad, kusjuures risk, et tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide suutlikkus ületatakse lähinädalatel, on suur isegi koos leevendusmeetmetega.

Alates reisipiirangu rakendamisest märtsi teises pooles on lennureisijate vedu vähenenud peaaegu nullini, veel toimuvad lennud piirduvad peamiselt kaubaveo ja inimeste kojutoomisega. Sarnane muutus on toimunud ka reisijateveos teiste transpordiliikidega, nagu parvlaeva-, bussi- ja rongitransport.

Komisjon jätkab liikmesriikide abistamist ELi mittehädavajaliku reisimise piirangute rakendamisel, pidades muu hulgas korrapäraseid videokõnelusi siseministritega.

Reisipiirangu pikendamist pärast 15. maid tuleks uuesti kaaluda, võttes arvesse epidemioloogilist olukorda, teatas komisjon.

"Üheaegne ja kooskõlastatud tegevus välispiiridel on oluline osa ELi kriisist väljumise strateegiast ja piirangute järkjärgulisest lõdvendamisest," märgiti pressiteates.

16. märtsil 2020 soovitas komisjon riigipeadel ja valitsusjuhtidel kehtestada ajutine piirang mittehädavajalikele reisidele ELi esialgu 30 päevaks. Riigijuhid nõustusid selle soovitusega 17. märtsil ning kõik ELi liikmesriigid (välja arvatud Iirimaa) ja ELi mittekuuluvad Schengeni riigid on nüüdseks võtnud vastu otsuse seda reisipiirangut rakendada.

Reisipiirangut ei kohaldata ELi kodanike, ELi mittekuuluvate Schengeni riikide kodanike ja nende pereliikmete ning ELis pikaajaliselt elavate kolmanda riigi kodanike suhtes, et nad saaksid koju tagasi pöörduda.

Et piirangu mõju meie ühiskonna toimimisele piirduks üksnes vajaliku miinimumiga, ei tohiks liikmesriigid komisjoni soovitusel kohaldada piiranguid teatavate reisijate kategooriate suhtes, kes täidavad olulist ülesannet või kelle reisimine on hädavajalik. Samuti tuleks lubada ELi siseneda esmatähtsatel töötajatel, nagu arstid, õed, tervishoiutöötajad, teadlased ja eksperdid, kes aitavad koroonaviirusega toime tulla, kaubaveoga tegelevad töötajad, piirialatöötajad ja hooajalised põllumajandustöötajad.

Selleks et liikmesriike aidata, esitas komisjon 30. märtsil 2020 suunised selle kohta, kuidas rakendada ajutisi reisipiiranguid, hõlbustada inimeste kojutoomist kogu maailmast ning tegeleda nendega, kes on reisipiirangute tõttu sunnitud jääma ELi kauemaks, kui lubatud.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!