Eriolukorrast tingitud eraldatus aga ka iga nädalaga süvenev majanduskriis on tõstnud abitelefonidele helistatavate suitsiidimõtetega inimeste arvu - kui varem helistas ohvriabi kriisitelefonile 116006 ühe kuu jooksul 10-15 suitsiidimõtetega inimest, siis praegu on kriisitelefon juba aprilli esimese nädalaga saanud pea sama palju kõnesid. Nii öeldi täna ERR-i raadiouudistes.

Sotsiaalkindlustusameti kriisiabiteenuse juht Mari Tikerpuu ütles ERR-le, et kuna rasked ajad on veel ees, siis kardetavasti suureneb ka nende inimeste hulk, kes end mingil moel ummikus leiavad. “Aga mul on väga hea meel, et inimesed julgevad ikkagi helistada, sellest teemast rääkida ja abi paluda.”

Praegune eriolukord võib võimendada juba varem eksisteerinud probleeme ja löögi all on kõik vanuse ja sotsiaalsed grupid. Tikerpuu viitas, et on nii keskealisi inimesi, kellel kodusolemine hakkab finatsiliselt tunda andma ning tekib mure tuleviku pärast. Sama moodi on ka noori inimesi, kes vahetu kontakti läheduse tõttu ei tule enesega toime.

Ka kriisistaabi juhi Helmer Halliku sõnul saab infotelefon 1247 kõnesid enesetapumõtetega inimestelt. Helistajatele teeb sageli muret ka sotsiaalne tõrjutus. “Meie poole pöörduvad inimesed, kes on justkui sildistatud selletõttu, et nad on näiteks Eestist väljas reisil käinud, karantiini pandud. Väikesed kogukonnad teavad-tunnevad kõiki. Või on haigeks jäänud. Või arvatakse, et nad on haigeks jäänud ja neid ei taheta enam ka kogukonnas vajalikke protseduure teha laskma minna,“ tõdes Hallik.

Kliiniline psühholoog ja vaimse tervise nõustamisega tegeleva veebilehe peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa ütles Delfile, et seevastu peaasi.ee poole ei ole pöördumised väga oluliselt suurenenud. “Veidi, kuid see on ootuspärane. Teoreetiliselt ja ka muid kogemusi uurides keskenduvad inimesed kriisi eituse või šokifaasis pigem sellele, et uues olukorras vähegi kohaneda ja ellu jääda. Tähelepanu on suunatud rohkem praktilistele asjadele, näiteks kasvõi sellele, kas on vaja maski kanda,” viitas Oidermaa. Tema sõnul võivad vaimse tervise raskused hiljem välja tulla. “Kas mõned kuud aga jutt võib olla ka aastates, kus vaimse tervise osas tuleb kriisi järelmõjudega tegeleda,” ütles Oidermaa.

Seda prognoosida on tema sõnul aga raske, sest meil pole konkreetselt sellist olukorda olnud. “Aga varasemad isolatsioonikogemused on andnud tunda 3-4 aastat hiljem.”

Oidermaa tõdes, et enesevigastamise- ja enesetapumõtted võivad olla depressiooni või väga ägeda stressi tunnused. “Aga nende vastu on rohtu. Hoolimata eriolukorrast on ka psühhiaatriline abi täiesti olemas. Paljud psühhiaatrid töötavad üle videosilla, lisaks on olemas erakorraline abi. Samuti kriisispetsialist, kellega saab arutada, milline võiks olla kõige mõistlikum viis edasiseks. Otsige abi,” pani Oidermaa südamele, lisades, et depressioon on ravitav haigus.

Oidermaa ütles, et kriiside ajal kõigil siiski otseselt enesetapu mõtted ei teki aga sagedasti võib näha tundeid: ma ei suuda sellega toime tulla, see käib mul üle pea, see on mulle üle jõu. “Selliseid mõtteid võibki tunda. Aga need lähevad ka üle,” lohutas Oidermaa. Tema hinnangul hakatakse praegu eriolukorrast tingitud elu ning reeglitega kohanema. “Inimene on ikkagi kohanemisvõimeline,” viitas Oidermaa, lisades, et osad inimesed võivad sellest raskest olukorrast hoopis tugevamana välja tulla. “Ei pea mõtlema, et see, mis praegu on, on täielik katastroof.”

Kõik spetsialistid rõhutavad aga seda, et kindlasti ei tohi jääda murega üksi.

Mure korral helistage ööpäev läbi töötavale ohvriabi kriisitelefonile 116006, kriisistaabi infotelefonile 1247.
Lisaks ööpäev vastavale kriisitelefonile saab soovi korral nõustamist ka veebi teel. Selleks tuleb minna lehele www.palunabi.ee. Samuti aitab vaimse tervise küsimustes abivajajaid peaasi.ee

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!