Martin Helme rääkis saates sellest, kuidas olukorras, kus valitsus ja mitmed allasutused tegelevad meditsiinisüsteemi ettevalmistamisega olukorraks, kus paratamatult haigestunute hulk kasvab, ei ole kõik allasutused alati oma ülesannete kõrgustel olnud. "Meile on kogu aeg ette kantud, et kõik on hästi, me oleme valmis, meil on varud.. Ja tegelikult ei ole," pahandas Martin Helme.

Sõna võttis üle Mart Helme, kes näeb selles tõrksust ja tahtmatust olukorraga leppida ja praegu kajastub see terviseameti negatiivses suhtumises kiirtestide kasutusele võtmise osas.

"Kõik saavad ju aru, et need ei ole 100% usaldusväärsed. Aga see annab võimaluse praktiliselt kogu elanikkonnal teha iseseisvalt meditsiinisüsteemi koormamata ära nii-öelda eel-test. Kui see on positiivne, on tal täiesti õige minna nö tõelist testi tegema ja üle kinnitama, kas see kiirtest oli õige või vale," rääkis Mart Helme kiirtestide vajalikkusest.

"Nüüd meie terviseamet – suurepärane –, kes on kõik maha maganud siiani. Kõik maha maganud. Ja desinformeerinud. Ja jätkab desinformeerimist, ütleb, et ei, seda ei ole tarvis. [Et] see loob võltsturvatunde. Aga kui inimesed kõnnivad viirusekandjatena ringi, see absoluutselt ei ole mingisugune probleem ühiskonnas," lajatas Helme irooniliselt.

Martin Helme jätkas, et aru tuleb saada sellest, et teste on väga erinevaid. Ta ütles, et näiteks tuuakse seda, kuidas on mingid testid, mis ainult kuni 30% juhtudel näitavad õiget tulemust. See ei tähenda tema hinnangul, et peaks võtma negatiivse hoiaku kiirtestide laialdaseks kasutuselevõtuks.

"Tehnoloogiad on erinevad. See, mida nad testivad, on erinev. Osad kiirtestid testivad antikehasid. Need tekivad inimestel alles siis, kui nad on haigeks jäänud ja näitavad tulemust kõige hiljem. Aga on ka teistsuguseid teste, mis näitavad teistsuguseid asju. Me ei tohiks kuidagi võtta seda hoiakut, et kiirtest on mõttetu ja meil ei ole seda vaja, ärme sellega tegele. Oluline on ka pikka plaani silmas pidada. Töötame ju selle nimel, et haiguse levik Eestis oleks võimalikult väike," ütles Helme.

Kui suudetakse koroonaviiruse puhang Eestis maha suruda, siis selleks, et normaalse elu juurde tagasi pöörduda, on Martin Helme sõnul vaja üles ehitada võimekus põhimõtteliselt kõiki inimesi regulaarselt kogu aeg testida.

"Nii kui kuskil tekib kolle, saame sellele kohe jaole, saame kohe ära lokaliseerida, kohe need inimesed ravile võtta. Et ei oleks ülejäänud Eesti elu vaja seisma panna nii nagu ta praegu seisab. See ei ole jätkusuutlik mudel meil praegu," ütles rahandusminister, et selline asi saab kesta vaid mõned kuud. "Aga pärast seda peame normaalse elu juurde tagasi naasma," ütles ta.

Mart Helme sõnul raius terviseamet kuni viimase ajani vastu testide rohkem tegemisele. "Üks põhjus oli, et materjale oli vähe. Teine põhjus oli põikpäisus. Lihtsalt põikpäisus - pole vaja, pole mõtet, see ei anna midagi," kirjeldas Mart Helme.

Martin Helme seevastu ütles, et põikpäisusega tegemist polnud. "Mina olen näinud ikkagi väga selget hoiakut või kultuuri selles asutuses, mis seisneb selles, et hinnatakse asju valesti ja siis hakatakse seda tagantjärgi kinni mätsima. Raporteeringud, mis tehti nii valitsusele kui ka sotsiaalministrile, kuidas kõik on olemas, materjalid, testid ja valmisolek, osutusid täiesti valel hinnangul põhinevaks. Ja mis oli esmane reaktsioon - lõpetame testimise ära nii palju kui vähegi võimalik, siis ei tule kole pilt välja. Andke andeks, see ei ole mõeldav lähenemine. Sellise kiriisiolukorra puhul on adekvaatne informatsioon juhtimiseks vajalik. Teiseks - see ei püsi ju purgis, kui sajad inimesed surema hakkavad. Siis ei ole võimalik seda kinni mätsida," rääkis Helme.

Testimisest
Valitsust kriisis nõustav viroloog Irja Lutsar kirjutas koroonakriisi viimase kahe nädala ülevaates ka testimisest. Loe lähemalt siit.

"Laialdaselt on kasutusel PCR-il põhinev testimine, mis nõuab nii testimaterjali kogumist kui ka selle analüüsimist spetsialistide poolt ja vastuse saamine, võtab aega (kolmest-neljast tunnist kuni ööpäevani). Turule on lubatud nn kiirtestid, millega saab vastuse 15 minuti kuni poole tunniga. Need testid nõuavad ka spetsiaalse aparatuuri olemasolu ja on kasutatavad meditsiiniasutustes. Samal ajal on need haigete operatiivseks käsitlemiseks hädavajalikud. Turule on jõudnud kodused testid, millest enamik põhineb antikehade määramisel. Kuigi varased antikehad (IgM tüüpi) tekivad mõnedel haigetel juba teisel sümptomite avaldumise päeval, võtab see keskmiselt aega viis-kuus päeva. Seega sobivad need testid nende isikute kindlaks tegemiseks, kes koronaviirusega on kokku puutunud ja kes ei pruugi sellest olla teadlikud, kuid on ebapiisavad ägedate haigete leidmiseks ja nende varaseks isoleerimiseks. Siiani ECDC ja WHO nende testide kasutamist ei soovita, aga paljud riigid, sealhulgas ka Eesti, mõtlevad tõsiselt, kus nende testide kasutamisest abi võiks olla."

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!