Inimõiguste konventsiooni artikkel 15 ütleb, et “sõja ajal või muus hädaolukorras, mis ohustab rahva eluvõimet, võib konventsiooniosaline võtta meetmeid, millega ta peatab konventsiooniga võetud kohustuste täitmise ulatuses, mis on olukorra tõsiduse tõttu vältimatult vajalik, tingimusel, et meetmed ei ole vastuolus tema teiste rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega”.

See tähendab, et kui Euroopa Nõukogu liikmesriik annab nõukogu peasekretärile teada selle artikli ellurakendamisest, siis on riigil võimalus piirata usu-, sõna- või muid vabadusi.

Selline käitumine on üllatav, sest sisuliselt pole Eestil mingit põhjust anda selliste ebaproportsionaalsete meetmete kasutamise vajadusest teada. Seda enam, et põhiõiguste kindlustamine on praegusel tervishoiuteemalise kriisi ajal eriti oluline.

Samuti pole valdav osa teisi Euroopa Nõukogu demokraatlikke riike sellist teadet esitanud ega soovi avaldanud, olgugi et koroonaviirusega tegeldakse kõikjal.

Välisminister Reinsalu üritab oma intervjuus seda sammu küll põhjendada väitega, et “oleme eriolukorras juba neid samme astunud. Näiteks on meil piiratud kogunemisevabadust, meil on ju praegu kogunemised keelatud. See on piirang inimõiguste konventsiooni mõttes ja sellepärast ongi loogiline ja asjakohane Euroopa Nõukogule sellest teatada.”

Siiski Reinsalu põhjendus ei päde ega vasta sisuliselt tekkinud küsimustele. Nimelt käsitleb konventsioon niigi eriolukorrast tulenevaid põhjendatud meetmeid. Nii ütleb 11. artikli 2. paragrahv eraldi, et kogunemisvabadust võib seaduse kohaselt piirata, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik rahvatervise kaitseks.

Seega põhjendada Eesti poolt 15. artikli käivitamist kogunemisvabaduse teemaga ei ole kohane, sest selle kohta on konventsioonis niikuinii eraldi punkt, mida just nimetasin.

Artikli 15 käivitamine on vajalik ainult siis, kui liikmesriik plaanib astuda samme, mis ei ole konventsioonis kirjeldatud. Seega on Eesti valitsuse samm tekitanud murettekitava olukorra, sest loob ohtliku pretsedendi, mille alusel saaks justkui õigustada põhiõiguste piiramist.

COVID-19 on Euroopa ühiskondadele tõsine oht ning sellele tuleb vastu seista muuseas ka inimõigusi järgides. Õigus tervishoiule, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused, põhimõttelised tsiviil- ja poliitilised vabadused on äärmiselt olulised ka praegusel ajal. Seetõttu tuleb igati hoiduda nende riivamisest.

Seega kutsun Eesti valitsust Euroopa Nõukogule esitatud teadaannet kiiresti tagasi võtma, et mitte anda vale signaali.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!